Autorid: Urve Vilk, Urve Vilk, Ehitusuudiste kuukirja toimetaja • 1. märts 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASi Leibur juhatuse esimehe Asso Lankotsi sõnul võetakse Leiburis palgateema päevakorrale valdavalt arenguvestluste käigus. “Palgaküsimus tähendab individuaalset lähenemist ehk iga töötaja panust vaadatakse eraldi,” sõnas Lankots. “Üks arenguvestluse teemasid on tulemuslikkus. Seame võtmeisikutele eesmärgid, mille täitmisest olenevad boonused.”

Lankotsi sõnul sõltub iga juhtum konkreetse töötaja rollist organisatsioonis ning tema initsiatiivikusest. “Palgaküsimus pole alati kergesti lahendatav,” lausus Lankots, kelle sõnul üritatakse motivatsiooni üleval hoida pigem boonuste, mitte põhipalgaga. Üldiselt aga vaadatakse iga juhtumit eraldi, kuna tegu on delikaatsete olukordadega.

“Juhul kui töötaja palgasoov ei täitu, on paras kunst saavutada seda, et kõik läheksid särasilmselt edasi,” lisas ta. Lankotsi sõnul pole palgasoovi rahuldamata jätmine kindlasti mitte soov kedagi karistada, pigem pole majanduslikust olukorrast lähtuvalt selleks võimalusi.

Palgatõusu saamine oleneb sellest, kuidas küsitakse. “Arusaamiseni jõudmine saab toimuda ainult avatud dialoogi kaudu,” lausus Lankots ja lisas, et palgasurve on paraku alati suurem, kui tööandjal on võimalust või tahtmist sellega kaasa minna.

“Püüame töötasuküsimused lahendada arenguvestluste ajal, et see teema poleks õhus terve aasta. Aga süsteemi viga on kindlasti see, et saamine oleneb sellest, kuidas küsitakse,” märkis Lankots. Näiteks töötaja, kes teeb väga head tööd, aga ei oska vestlusel end müüa, võib vajalikust tähelepanust ilma jääda.