13. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Erootiliste Barbi-tüdrukute kujutamisest on Estna jõudnud värvilise abstraktsionismini. Veel enamgi – ta paistab suhtuvat maali kui objekti äärmiselt füüsiliselt.

Esiteks seisab galeriis enamik maale põrandal, mitte ei ripu traditsiooniliselt seinal – seal, kus on maali koht. Teiseks on Estna võtnud terariistad ja lõiganud maalitud lõuendi raamist välja või ribadeks. Kuskile galeriinurka on paigutatud ka palju väikseid maale, mis on asetatud üksteise peale ja suunatud näoga seina poole. Selle pealkiri on “Hunnik maale”.

 Kui mõelda, millise lugupidamisega tavaliselt maali kui objekti suhtutakse, siis Estna tundub kasutavat lausa vägivalda. Ei mingit austust.

Kreemikoogine ja hüpernaiselik. Ent Estna maalide ruumilisest kompositsioonist ei õhku viha ega tülpimust, vaid kergust ja mängulisust. Ta on nagu väike tüdruk, kes mängib oma nukumajas ega mõtle sellele, kas väljas sajab parajasti vihma või mis saab euro tulevikust.

Heledalt kriiskavaid, peaaegu neoonseid värve kasutades loob Estna kreemikoogisarnase keskkonna – pehme ja äärmiselt magusa. Katkilõigatud lõuendid ei kisenda, vaid ütlevad: “Tal lihtsalt oli selline tuju.”

Selles mõttes esindab Estna järjekordne näitus kodumaa pinnal tema katkematut hüpernaiselikkuse liini. Irooniline playboy-pornograafia on asendunud abstraktse pinnaga, mis ei anna mingeid vihjeid, kuidas peaks mõtlema, vaid soodustab ainult puhast naudingut.

Maal tantsib. Kuigi Estna ei ole videokunstnik, võib parimaks osaks tema uuest näitusest pidada videoinstallatsiooni “Suur maal ja väike maal”. Kaks projektsiooni, suur ja väike, näitavad roosades toonides maali, mis ühel hetkel jalad alla võtab ja tantsima hakkab. Sukkpükstes jalad heleroosades kingades tantsivad kerge sammuga ning maal tundub selle aktsiooni kaudu saavat elavaks ja hingavaks olendiks. 

Kõik märgid näitavad, et maalikunst teeb Eesti kunstimaastikul võimast comebacki. Kumus on üleval Kaido Ole, kelle väljapanek on nagu suure isa näitus. Merike Estna, Mart Vainre, Kristi Kongi ja Marta Stratskas näivad kõik esindavat uut tugevat Eesti maalijate põlvkonda, kellel tasub silma peal hoida.

Autor: Urve Vilk, Ragne Nukk