4. mai 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ÄP restoranitest: Kuningal külas

Tallinna vanalinnas Kuninga tänaval on Kuninga kohvik ja Kuninga restoran. Esimeses saalis on sisse seatud lihtsa olekuga kohvi joomise koht, taga noobel restoran. Kuningamängu ei mängita, tänapäeva põimitakse minevikuga mõõdukalt. 

Sättisime end sisse tagasaali ehk restorani. Kui Versailles’ kuningalossi köök asus lausa eraldi hoones – ikka sellepärast, et söögitegemise lõhnad kuninglikku nina ei häiriks –, siis Kuninga restoranis oli köök näo rahva poole pööranud, see oli saalist vaid letiga eraldatud.

Hindade poolest võiks tegemist olla esindusrestoraniga – kalleim roog maksis 60 eurot. Jätsime selle kuninglikus hinnaklassis roa toor­aine, sõbraliku olekuga homaari oma akvaariumielu nautima ja tegime valiku menüü säästlikumast osast.

Kuninglikud apsakad. Menüüsid, millest valida, oli kaks: põhi- ja sügistalvine menüü. Väljas säras päike, aprilli lõpuni oli jäänud vaid nädalajagu päevi. Valikus oli nii ida kui ka läänt, Euroopat kui ka Aasiat. Oli tavapäraseid turistiroogasid, aga ka julgelt komponeeritud originaalloomingut, näiteks Eesti põder oli saanud lisandiks kuskussi.

Sügistalvisest menüüst valitud Marseilles’ kalasupi juures oli millegipärast märge, et valmistatakse tellimisel. Kas kõik muu oli juba ­ootel ja nõudis ainult ülessoojendamise vaeva? Nii siiski ei olevat, rahustas meid ettekandja, ja supi tegemine pidi võtma umbes veerand tundi. Oleks võinud kauemgi minna, sest teiseks eelroaks tellitud Hispaania singi stroganina viilud ei jõudnud lauale tulekuks veel üles sulada, olid alles jäised. Võib-olla pididki olema – stroganina on pärit Siberist. Tegu on külmunud kalast lõigatud õhukeste viilude või ribadega, mida soola ja pipraga süüakse, umbes nagu itaallaste carpaccio, ainult et kalast. Võib-olla mina oleksingi jäise roaga leppinud – ikkagi põhjamaa inimene –, aga Hispaaniast pärit sink igatahes võõrastas sellist olekut: ei andnud kätte ei lõhna ega maitset.

Pearoaks valitud maisikana oli küll tore tibu, parajalt maitset, lõhna ja krõbedust, ainult selle juurde pakutud poekaubaga identne grillkaste oli õrna liha jaoks liiga julm. Õnneks püsis kaste talle ettenähtud kausikeses.

Püüdlik teenindus. Ka teine pearoog, tiigerkrevetid (küll liiga kõvaks jäänud) jasmiiniriisiga, oli maitsev. Lihtsat kreveti-riisikooslust täiendas lopsakas puuviljakaste, natuke ehk ülearu jõuline, kuid siiski täiesti arvestatav valik. Viimaseks jäi Pavlova, Vene baleriini järgi nime saanud kuulus magusroog, kus seekord oli panustatud pigem välimusele. Baleriinikoogi tavapärasest kergusest ja õhulisusest polnud jälgegi: beseepõhi kõva, vahukoort enam kui ohtralt, marju vähe.

Ettekandja oli püüdlik ja hoidis meil silma peal. Rohkem külastajaid ei olnud, teenindus sujus. Sisekujundusse oli panustatud omajagu: maitsekad hallikasvalged lauakatted, kenasti restaureeritud detailid viitamas vana maja auväärsele minevikule, aga jäine sink ja kohmakas kook mängisid sisekujunduse ja teeninduse üle.

Kuningas

Aadress: Kuninga 3,

Tallinn

Telefon: 646 6008

Avatud: E–L 12–23, P 12–21

24 punkti

toit

6/10

teenindus

8/10

interjöör

8/10

põhiroogade hinnad:

10–60 eurot

Autor: Urve Vilk, Heidi Vihma

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700