5. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas koguda lapsele stardiraha?

Parafraseerides tuntud ütlust, võib öelda: väiksed lapsed, väiksed kulud, suured lapsed, suured kulud. Kui su lapsed on praegu lasteaiaealised või käivad algklassides, kas oled mõelnud, kuidas tagad neile rahalised võimalused 10–15 aasta pärast ülikooli minna või iseseisvat elu alustada, küsib tarbijaveeb Minuraha.ee?

Pikaajaliseks raha kogumiseks leidub erinevaid võimalusi, mille valik sõltub nii eesmärgist (kui suurt summat oleks vaja), kogumisperioodi pikkusest, vanemate tänastest võimalustest ning riskitaluvusest. Seega võivad kõne alla tulla näiteks erinevad hoiused ja kogumiskindlustused, kuid samuti investeerimisfondide osakud ja aktsiad. Küll aga tasub kogumisega algust teha võimalikult varakult, sest mida pikem on kogumisperiood, seda suurem summa on võimalik lapsele täisealiseks saamiseks koguda. Kui kahtled kogumise mõttekuses, väites, et inflatsioon sööb säästud ära, siis arutle, millised on sinu alternatiivid lapsele 10-15 aasta pärast iseseisva elu alustamiseks stardiraha saada.

Alustada saab väikestest summadest

Üks võimalus kogumisega algust teha on hoiustamine. Igakuiseks raha kõrvale panemiseks sobivad näiteks kogumishoius või kasutushoius. Mõnes pangas nimetatakse kasutushoiust ka reservhoiuseks või kasvuhoiuseks. Samuti võib mõni pank pakkuda spetsiaalset lastele kogumiseks mõeldud pikaajalist hoiust.

Kogumishoius on üldjuhul kindla tähtajaga hoius, millele saad regulaarselt raha juurde kanda – mõnes pangas võib olla igakuise summa suurus sinuga lepingut sõlmides kokku lepitud, teises võid saada juurdemakstava summa ise jooksvalt valida. Enne hoiuse tähtaja lõppu raha kasutada ei saa.

Kasutushoius on tavaliselt tähtajatu ning juurdemakseid saad teha endale sobival ajal ja summas. Lisaks erineb see kogumishoiusest ja tähtajalisest hoiusest veel selle poolest, et hoiusele kogunenud raha saad vahepeal kasutada, ilma et kaotaksid intressi. Millised tingimused seejuures on – näiteks kui kiiresti pank sulle raha, mida kasutada soovid, arvelduskontole kannab – sõltub konkreetsest pangast.

Tähtajaline hoius sobib siis, kui sul on juba mõningane summa olemas, sest üldjuhul on pankades minimaalse summa nõue tähtajalise hoiuse sõlmimisel – see võib olla nii 100 kui 300 eurot sõltuvalt pangast. Tähtajalisele hoiusele ei saa hoiuperioodi jooksul raha juurde kanda ning ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel kaotad intressi. Samas on tähtajalise hoiuse intressimäär üldjuhul kõrgem kui kogumis- või kasvuhoiusel. Samuti on intressimäär seda kõrgem, mida pikemaks ajaks hoiustad. Hoiuste intressimäärasid saad lihtsalt võrrelda tarbijaveebi hoiuste võrdlustabelis. Praegu on näiteks aastase tähtajalise hoiuse intressimäär vahemikus 1–3% sõltuvalt pangast.

Koguda saab ka kindlustuse kaudu

Kindlustusseltsid ja pangad pakuvad erinevaid kindlustusteenuseid, mis võiksid samuti sobida lastele raha kogumiseks. Need võivad olla erinevate nimedega – lastekindlustus, kogumiskindlustus, hariduskindlustus jne, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata sellele, milline sisu konkreetse nime taga peitub. Kogumiseks mõeldud kindlustused teenivad kahte eesmärki: esiteks on kindlustatud sinu kui lepingu sõlmija elu ning teiseks saad kokkulepitud kindlustusperioodi jooksul – näiteks lapse 18-aastaseks saamiseni – raha koguda. Sissemaksete sageduse saad lepingut sõlmides valida: üldjuhul saab makseid teha kas iga kuu, kord kvartalis või aastamaksena.

Kogumiseks mõeldud kindlustused jagunevad üldiselt kaheks: garanteeritud intressiga ning garanteerimata intressiga. Viimase puhul sõltub intressi suurus tavaliselt alusvara (milleks on üldjuhul investeerimisfondid) hinna liikumisest ning seetõttu ei ole prognoositav, kui suur on lepingu lõppedes sulle tehtav väljamakse. Garanteeritud intressiga kogumiskindlustuse puhul on lepingu lõppemisel sulle välja makstava kindlustussumma suurus lepingus kokku lepitud.

Kindlasti uuri enne lepingu sõlmimist, kas väljamaksed maksustatakse tulumaksuga, kas ja milliseid teenustasusid sul lepingu kestel tuleb maksta ja millised on võimalused lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks või maksete ajutiseks peatamiseks.

Investeerimisfondid eeldavad teadmisi

Nii investeerimisfondi osakute kui aktsiate ostmiseks pead avama pangas väärtpaberikonto.

Kuna investeerimisfond on paljude investorite raha kogum, mida juhtiv fondivalitseja paigutab raha näiteks erinevatesse aktsiatesse ja/või võlakirjadesse, on fondis riskid rohkem hajutatud kui erainvestorina ühe ettevõtte aktsiaid ostes. See, kui palju sa teenid, ei ole ette teada, sest tootlus sõltub fondide käekäigust – kui turgudel läheb hästi, kasvab ka sinu raha. Kui turud kukuvad, väheneb sinu sissemakstud summade väärtus.

Enne investeerimist tutvu kindlasti investeerimisfondide liikidega ning analüüsi investeerimisega kaasnevaid riske - nende kohta saad täpsemalt lugeda siit. Investeerimisfonde on väga erinevat tüüpi ning seetõttu on võimalik valida enda eesmärkide ja riskitaluvusega sobivad fondid.

Investeerimisfondidesse saab raha paigutada nii väiksemate igakuiste summadena – näiteks 30–40 eurot, – kui ka teha võimaluse tekkides suuremaid ühekordseid makseid. Sama väikeste summadega otse aktsiatesse investeerimine mõttekas ei ole, sest teenustasud haukaksid investeeringust liiga suure tüki. Tuleb arvestada, et ka fondi investeerimine on seotud kulutustega: lisaks igakuisele haldustasule tuleb sõltuvalt fondist maksta ka osakute ostmisel ja müümisel väljalaske- ja tagasivõtmistasu.

 

Enne kui otsustad mõne kogumis- või investeerimisvõimaluse kasuks, mõtle läbi:

Kui suure summa oled valmis igakuiselt kõrvale panema?

Milline on su riskitaluvus? Hoiustamine on väiksema riskiga kui investeerimisfondidesse või investeerimisriskiga elukindlustusse investeerimine, kus tootlus sõltub aktsia- ja võlakirjaturgude liikumisest. Samuti ei pea hoiustamisel maksma teenustasusid. Samas võib pikaajaliselt, kui kogumiseks on aega näiteks üle 10 aasta, olla fondidesse või aktsiatesse investeerimine tulusam kui hoiustamisel. Paraku on fondi- ja aktsiainvesteeringute puhul risk kindlasti suurem.

Milliseid tasusid pead lepingu sõlmimisel ning lepingu kestel maksma?

Võrdle kindlasti erinevate pakkujate teenuseid ning nende tingimusi. Isegi kui mõni teenus kannab erinevates pankades või kindlustusseltsides sama nime – näiteks koolifond või lastekindlustus – ei tähenda see, et sisuliselt on tegemist sama tootega. Tingimused ja seega ka tulevikus välja makstav rahasumma on erinevad.

Autor: Kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee, Urve Vilk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700