Neljandat korda toimuva Tallinna joonistustriennaali raames avatud näitus tõestab, et joonistus kui kunstiline väljendusvahend on oma võimalustelt mitmekülgne ja erutav nii kunstnikule kui ka vaatajale.
Näitus püüab kirjeldada põhjapanevat ühiskondlikku muutust läbi ismide rägastiku: killustumist ülistav postmodernism lõppes koos mitmekultuursusega ja kultuuri relativismiga, mis on nüüdseks asendunud metamodernistliku universaalsusega.
Toimub revolutsioon, kuid keegi ei pane seda tähele enne, kui selle tagajärjed käes on. See on vaikne revolutsioon, mis areneb tasahilju, kuid sihikindlalt. Mis iganes sellest lõpuks ka välja ei kujune, saab taas kord tõdeda, et elame suurte muutuste ajastul.
Joonistamine teeb vabaks. Dan Perjovschi on kuulus selle poolest, et joonistab ja kirjutab täis näitusesaalide seinu inspireerituna kõige aktuaalsematest teemadest. Tema stiil on koomiksilaadsed visuaalsed mõtteterad ja sõnalised lihtkokkuvõtted, sellised puändid nagu “Kommunism on halb, kapitalism on hea, Hiina on hea” või siis “Ma kardan.... eelarve kärbet”.
Eve Kase joonistused sarjast “EE Eesti edulugu” kujutavad Eesti Ekspressi väljamõeldud esikaanelugusid tugevalt propagandistliku kujundikeelega, tõmmates paralleele tänapäeva ja 20. sajandi keskpaiga Eestiga. Nii näiteks kujutab ta rõõmsaid talutütreid keset viljapõldu, peakohal lendamas NATO lennukid. Paralleelid ameerikalike ajakirjanduskujunditega on ilmsed joonistustel Evelin Ilvese ja Mart Laariga.
Less is more. Kiwa eksponeerib väljamõeldud tsitaate, mille tähendust nihestavad valed autorid. Moosese raamatust on ta välja toonud lause “The author has not made this sentence available in your country”, kommenteerides sellega internetitsensuuri. Karl Marxi suhu on pandud sõnad “I’ll steal your T.V. and create a new world order”.
Aam Solleveld teeb ruumilisi joonistusi ja kannab need reaalsetes mõõtudes üle otse näitusesaali. Joonistusvahend pole seejuures mitte pliiats, vaid must teip. Ta lihtsustab objekte ja ruumi maksimaalselt. Marko Mäetamm esineb näitusel joonisvideoga “Lugu mehest, kes elab metsas”, mis räägib absurdimaigulise, halenaljaka, ent samal ajal Mäetammele kohaselt vägivaldse loo majanduskriisi hammaste vahele jäänud mehest, kes on kaotanud kõik, kuid ei kaota lootust.
“Vaikne revolutsioon”
Kunstihoone, Vabaduse
väljak 8, Tallinn
Näitus jääb avatuks
9. septembrini.
Autor: Urve Vilk, Ragne Nukk