19. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Astmeline tulumaks karistab tööinimest

Eesti vasakerakondade esitatud astmelise tulumaksu plaani serveeritakse kui rikaste maksustamist ja võrdsuse loomise vahendit.

Targu jäetakse mainimata asja teine külg – see raha tuleb kelleltki ära võtta. Kellelt muult kui tööd tegevalt inimeselt, kirjutab Reformierakonna Tallinna piirkonna arendusjuht Rene Ilves.

Vasakerakonnad ütlevad, et kõrgema maksustamise piir peaks jooksma 1000 euro juurest. Kes üle selle teenib, on rikas ja peab rohkem makse maksma. Samuti tõstab astmeline tulumaks riigi tulusid, mida poliitikud loodavad siis lahkesti laiali jagada.

Aga arvutame välja, kust jookseb tegelikult vasakerakondade meelest piir rikaste ja vaeste vahel. Võtame näiteks mudelperekonna – isa-ema ja kaks last. Antud leibkonnas käib tööl ainult pereisa ja saab kuus 1000 eurot neto. Sellisel juhul on ühe leibkonna liikme sissetulek 250 eurot kuus. Seega on selles peres rikkuse piiriks 250 eurot.

Jäägu igaühe enda otsustada, kas ta tunneb ennast eliidi hulka kuuluvana, kui tal on kuus kulude katteks 250 eurot. Teine astmelise tulumaksu nõrk koht on selle serveerimine rikaste maksustamise vahendina. Kahjuks ei vasta see tõele, sest tõeliselt rikaste inimeste sissetulek ei tule palgatulust.

Astmelise tulumaksuga karistatakse lihtsalt tööd tegevaid inimesi, peamiselt keskklassi. Ka ei loo astmeline tulumaks eriti inimestevahelist võrdsust, sest vasakerakondade esitatud eelnõu kohaselt kooriks see tööliste palkadelt ligi 250 miljonit eurot ja annaks väiksema palga saajatele tagasi ainult 12 miljonit eurot, mis jagatuna maksumaksjate arvuga teeks võidetavaks summaks paar eurot. Seega on astmelise tulumaksu ainus idee kasvatada riigi tulusid.

Pakun ka lahenduse kulutamisevajaduse katteks. Esimene on riigi kulude kärpimine. Kuigi Eesti riigiaparaat on üks askeetlikumaid Euroopas, on meil endiselt võimalusi kulude kärpimiseks. Selle tegemine on siiski äärmiselt keeruline, peamiselt seetõttu, et kärpimisele järgneb tavaliselt vali kisa, mida tekitavad ametnikud, kellelt tekk pealt ära tõmmatakse.

Seetõttu pakun teise tee, mis on vähem emotsioone tekitav - majanduskasvu. Selle saavutamiseks ei ole vaja kedagi ohvriks tuua ega kedagi vaeseks maksustada. Majanduskasvuks on vaja ainult stabiilset keskkonda ja töökaid inimesi. Eestis on mõlemad olemas.

Rahandusministeerium prognoosib järgmise aasta majanduskasvuks 3%. Isegi sellise kesise kasvu juures on valitsusel võimalik tõsta palku õpetajatel, arstidel ja õdedel ning kaitseväelastel.  Tõsta pensione, alandada töötuskindlustusmaksu ja suurendada vaesusriskis elavate perede lastetoetusi. Laskem majanduskasvul teha oma imet.

Autor: Tiive Murdoja, Rene Ilves

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700