29. oktoober 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas registreerida üürikorter elukohaks?

Üürikorterit otsivad inimesed küsivad tavaliselt maaklerilt või korteri omanikult, kas korterisse saab sissekirjutuse. Omanikud seda rõõmuga lubada ei taha.

Vastab Uus Maa KVB maakler Kadri Kuning:

Põhjuseid, miks üürikorterisse sissekirjutust soovitakse, on mitmeid. Näiteks kui korteri piirkonnas on lapsele kool valitud, on vaja sissekirjutust, et laps saaks seal käima hakata. Sissekirjutus üürikorterisse on tähtis ka selleks, et ema ja laps elaksid-asuksid ühel kindlal, reaalselt kasutuses aadressil.

Tänapäeval ei ole elukoha registreerimine rahvastikuregistris, ehk sissekirjutus enam sellise mõjuga mis varem. Elukohaandmed on vajalikud riigi, kohalike omavalitsuste ja elanike infovahetuse tõhustamiseks. Sissekirjutusel on eelkõige statistiline ja informatiivne tähendus. Siiski, teatud juhtudel on sel ka õiguslik mõju. Oluline on märkida, et sissekirjutusel (elukoha aadressiandmetel) on õiguslik tähendus riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel kui ka rahvaküsitlusel; kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel ning avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega.

Kui korteriomanikule üürnikud sobivad, siis sissekirjutuse andmine fikseeritakse üürilepingus. Üürilepinguga saab seada tingimused ja tärminid: näiteks võimaldab korteriomanik üürnikule üürilepingu kehtivuse ajaks sissekirjutuse, mis lõpeb siis, kui üürileping lõpeb või kui see poolte kokkuleppel lõpetatakse.

Isegi kui kokkulepet üürilepingust ei tulene, on üürnikul õigus üüripind enda elukohaks registreerida. Kui üürilepingu lõppemisel üürnik andmeid registris ei muuda, on üürileandjal õigus avalduse alusel üürnikud, kes enam sellel pinnal ei ela, välja kirjutada. Seetõttu ei peaks üürileandjad sissekirjutust pelgama.

Kuna mõnikord müüakse kinnisasja, mis on koormatud üürilepinguga, siis tasub teada, et üürilepingu kohta käiv märge kinnistusraamatus kaitseb üürnikku omanikuvahetusega kaasneva lepingu ülesütlemise ohu eest võõrandamisjuhtude ja koormamise korral. Kui üürilepingu kohta on märge kinnistusraamatus, saab ostja üürilepingu üles öelda üksnes tungiva omavajaduse esinemisel, st ostja peab olema suuteline näitama, et ta vajab üüritud pinda tungivalt ise. Märge üürilepingu kohta kantakse kinnistusraamatusse kinnistusraamatuseaduses (KRS) sätestatud korras. Kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Järelikult võib nii üürnik kui ka üürileandja esitada avalduse üürilepingu kohta käiva märke kandmiseks kinnistusraamatusse.

Kui kinnisasi on koormatud üürilepinguga, peab ostja arvestama, et üürileping jääb kehtima ka uue omaniku suhtes, sõltumata sellest, kas üürilepingu kohta on kinnistusraamatusse märge tehtud või mitte. Kui üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märget tehtud ei ole, on ostjal õigus üürileping kolme kuu jooksul asja omandamisest üles öelda, teatades sellest kolm kuud ette.

Autor: Tanel Raig, Tiive Murdoja

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700