19. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeeriumi autoriõiguse nõuniku Kristjan Altroffi hinnangul pakub internetiajastu rohkelt võimalusi kuulata maailma muusikat ja vaadata filme ilma kodust lahkumata. Et aga kõik loomeinimesed oma tegevuse eest ka teenitud tasu saaksid, peab olema internetis teoste levitamine piisavalt selgelt reguleeritud. Praegu kehtiv kord on ärikasutajale tülikas ja läbipaistmatu.

„Üksikisikust autoril on sageli raske ja kulukas jälgida oma teoste kasutamist suure hulga erinevate kasutajate poolt, mistõttu on autorite ühiseks esindamiseks ja nende huvide kaitseks loodud  autoriõiguse organisatsioonid, mis peavad läbirääkimisi kasutajatega, koguvad autoritasu ja jagavad seda õiguste omajate vahel,“ ütles Altroff.

Üheks olulisemaks punktiks esitatud ettepanekus on autorite ühingute juhtimise ja tegevuse läbipaistvamaks muutmine. Kuna ühingud nagu  Eesti Autorite Ühing ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing koguvad ja jagavad teoste autorite nimel tulusid, peab aruandlus olema selge ja rahade haldamine lihtsalt jälgitav.

Lihtsustuma peaksid ka litsentsimisvõimalused Euroopa heliteoste müügiks internetis. Praegusel hetkel on väga keeruline saada luba heliteoste interneti kaudu müümiseks ning teha seda kõigis Euroopa Liidu riikides sarnastel tingimustel. Selline olukord aga piirab kasutajate ligipääsu võimalikult laiale repertuaarile. Sellega seoses peab Eesti oluliseks, et teoste õiguste kohta oleks info kättesaadav ühest kohast ning selline andmebaas võiks olla kasutatav internetis. Eesti toetab lihtlitsentsi põhimõtet, mille järgi muusikateose internetiõigusi võivad samaaegselt esindada erinevad kollektiivse esindamise organisatsioonid.

Ka järelevalve autoriõiguste kasutamise üle vajab ajakohastamist. Suund on võetud sellise korra  kehtestamisele, mis arvestab kõigi riikide vajadustega, kuid jätab ruumi ka siseriiklikele erinevusele.

Euroopa Liidus on üle 250 kollektiivse esindamise organisatsiooni, mis haldavad igal aastal ligikaudu 6 miljardi euro suuruseid tulusid.

Eestis on viis kollektiivse esindamise organisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Autorihüvitusfond, Eesti Audiovisuaalautorite Liit ja Eesti Esitajate Liit.

Autor: Tiive Murdoja, Kristi Malmberg