1. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänapäeval piisab videoklipi kokkupanemiseks nutitelefonist, millel on videokaamera, ja keskmisest arvutist, kus on olemas videotöötlustarkvara. Kui aga käepärased lahendused nõudliku ettevõtte soove ei rahulda, leidub firmasid, kes pakuvad täisteenust klippide loomisest kuni üritustel esitamiseni.

Hea videoklipp valmib kuudega

“Kõige olulisem on, et klient teaks, mis lahendust ta ootab, ja alustaks ettevalmistusi piisavalt vara,” sõnas Multi Film OÜ produtsent-lavastaja Mikk Rand.

Kui soovitakse videos näha näiteks firmaga seotud ajalugu, tasub sobilikud klipid üles otsida. Mis on teema, kas tohib teha nalja ja olla eneseirooniline või peab lõpptulemus olema ülitõsine – need on küsimused, millele filmitegija tahab tema sõnul enne töölehakkamist kindlasti vastuseid saada.

Ranna sõnul on tulemus sageli eriti hea just siis, kui tegijale natuke vabadust jäetakse, sest nii on võimalik töösse panna rohkem loomingut. Muidugi räägitakse kliendiga see enne täpselt läbi, et oleks teada, mis ja kuidas üritusel toimuma hakkab.

“Kõige tüüpilisem firma tahab 10 või 20 aasta tähistamisel näidata ajalugu. Iseennast on ikka tore vaadata,” ütles Rand. Ja paraku on ettevõtetel kombeks soovidega välja tulla viimasel hetkel. “Odavalt, kvaliteetselt ja kiiresti ei saa,” lisas

ta ja toonitas, et üks komponent kindlasti kannatab. Korraliku filmiklipi kokkupanemine võtab aega paar kuud.

Eelarve ja ajakava sõltuvad paljuski ideest. “Kui palutakse tuntud telenäol ettevõtte klipis üles astuda, siis tema töötund maksab, samuti peab töö talle ajaliselt sobima,” selgitas Rand.

Otseülekannet saab teha isegi kehvades tingimustes

Kui ettevõte vajab messile või firmaüritusele püsivalt videoinstallatsiooni, on seegi MyTV juhatuse liikme Holger Koodi sõnutsi täiesti võimalik. “Meil on olemas renditavad ekraanid, nende toed ja kõik sinna juurde kuuluv. Hind sõltub projekti

suurusest. Messil kolme päeva jooksul video näitamise maksumus algab 200 eurost,” tõi Koot näite ja lisas, et mujal maailmas on messidel ja konverentsidel staatilised väljapanekud järjest rohkem asendumas liikuvate kompositsioonidega.

Alati võib sündmusest teha ka otseülekande. IT Stuudio OÜ juhatuse liige Margus Tamm ütles, et võimalusi on palju. Soovi korral pannakse pilt kokku ühe kuni viie kaamera jäädvustustest ning vahele saab mängida kliendi valitud slaide ja muid

klippe. “Piirangud telepildi tootmisel üritustele ja kohtadele puuduvad,” lisas Tamm, kes pole näinud konverentsikohta, kust videoülekannet teha ei saaks.

“Vahel on valgustus kehv, kuid siis on võimalik lisavalgustus kaasa võtta või filmida hämaramates tingimustes, kui klient nii soovib. Muidugi tuleb siis pilt viletsam,” toonitas ta.

Kuna video toodetakse kohe internetis esitamiseks, on kindlasti vaja head internetiühendust. “Kui see kohapeal puudub, saab ka selle tellida,” ei

näe Tamm takistusi.

***********

Saadaval on droon ehk juhita lennumasin, mis suudab tõsta kuni kuuekilost kaamerat. See on muutnud filmivõtted, kus on vaja õhust filmida, odavamaks.

Seni kasutati õhust filmimisel kõrgeid kraanasid või helikoptereid. Mõlemad on kallid. National Geographic kasutab ka sisepõlemismootoriga kaugjuhitavaid helikoptereid, aga nende lahenduski on veel üpris kulukas – 100 000 eurot.

Juba pool aastat on turul olnud piisavalt vastupidavad akud, mis sobivad filmimiseks ehitatud droonile.

Hiljuti osalesime näiteks Viru hotellist rääkiva dokumentaalfilmi tegemises, kus

filmisime kõrgustesse tõustes üles kõik korrused. Kopteriga poleks seda teha saanud, sest majadele nii ligidal lennata ei tohi. Piisavalt kõrge kraana oleks väga kalliks maksma läinud. Poolepäevase filmimise miinimumeelarve on 500 eurot.

***********

Videolahendused, mida on võimalik üritusel kasutada

SUURED MONITORID. Sündmuse elavdamiseks ja mõjusamaks muutmiseks on kõige levinumad 42–65tollised monitorid. Neist saab koostada suuri pindu ehk videoseinu. Monitore on võimalik paigutada ka ribadena ja teha kujundeid.

ERINEVA VÕIMSUSEGA PROJEKTORID JA MOODULITEST KOOSTATAVAD LED-EKRAANID. Viimati nimetatud on kasutatavad ka päikeselisel päeval ja õues. Projektoreid ja ekraane on saadaval erineva võimsuse ja suurusega: mõne meetri laiused ekraanid väikestesse ruumidesse ja suured projektorid kas või terve hoone videoga katmiseks. Niisugust esitlust nimetatakse mapping’uks. Ka Eestis on tehtud suuremõõtmelisi töid, mis on pannud elama Eesti Draamateatri fassaadi, Jaani kiriku ja purjeka Blue Sirius.

TÄISPUHUTAVA KANDEKONSTRUKTSIOONIGA EKRAANID. Teevad võimalikuks rohkem kui 10 meetri laiuste videote näitamise vabas õhus, ilma et oleks vaja püstitada tuulekindlaid kandekonstruktsioone.

3D-ELAMUS EHK STEREOKINO. Võimalik luua näiteks kaubanduskeskuse fuajees moe-show osana, vaja on vaid õigel ajal prillid tellida.

PILDI ÜLEKANNE VIDEOKONVERENTSISÜSTEEMIDE JA INTERNETI ABIL. Näiteks Tallinnas hotelli konverentsikeskuses toimunud rahvusvahelise konverentsi ühe päeva ettekanded olid otseülekanded kliiniku operatsioonisaalist koos kirurgi kommentaaridega.

Videolahenduste kasutamise hinnad

SÜNDMUSE TEHNILISE LAHENDUSE HINNA MÄÄRAB STSENAARIUM.

Soovitud tegevus tingib seadmete valiku, millega seda on üldse võimalik teoks teha. Lisandub tehnika paigaldamise, opereerimise ja vajadusel ka materjalide tootmise maksumus. Keerukate soovide puhul valmistab mõnikord üllatuse, et 15-minutilise video tegemine võib olla palju kallim kui selle näitamiseks vajalik tehnika.

Näiteks kui on vaja hoone peale mapping teha, siis 30minutiline video tähendab tegelikkuses seda, et kuu aega varem tuleb teha mõõdistusprojektsioon ning ürituse eelõhtul peab projektorid kohale seadma ja häälestama. Üldiselt on vajalik ka turvateenus show-eelseks ööpäevaks pärast häälestust.

LIHTSATE LAHENDUSTE PUHUL on üks tähtsamaid mõõdikuid pildi suurus. Nimelt kui 3 m lai ekraan asendada 6 m laiusega, siis peab projektor olema minimaalselt neli korda võimsam, sest pildi pindala suureneb neli korda.

See aga tähendab, et ka paigaldustöödeks on vaja rohkem inimesi, sest võimsad projektorid kaaluvad 25–35 kg. Stsenaariumi teadmata saab öelda, et 30minutilise videoshow maksumus võib olla nii 50 kui ka 50 000 eurot.

Allikas: Ivo Kõvamees, Avision AS-I juhatuse liige

Autor: Mariliis Pinn, Tiive Murdoja