18. aprill 2013

Anu Sihver: Hakkajal raamatupidajal on tööpõld lai

Hiljuti võitis Anu Sihver üleriigilistel raamatupidajate kutsemeistrivõistlustel esimese koha. Loe, miks Anu läks õppima majandusarvestuse eriala ja millised on tema tulevikuplaanid pärast koolilõpetamist.

Majandusarvestuse eriala valikut soosis kindlasti see, et raamatupidajatel on tööd kuniks jätkub ettevõtteid ja vahendeid, mille üle peab pidama arvestust, selgitab Sihver. „Juba peale põhikooli oli mul suur huvi arvude vastu ning keskkoolis õppisin süvendatult matemaatikat, mille tõttu valisingi majandusarvestuse eriala,” lisab ta. Sihveri meelest ei ole õppima asumiseks vaja erilisi eelteadmisi, kuid peab olema motiveeritud ning ei tohi alla anda väikestele raskustele õpingute alguses, sest alati on abiks erialaõpikud ja õppejõud.

Tööpõld majandusarvestuse erialal on üpriski lai ning juurdeõppimise ja enesearendamise võimalusi on palju, märgib Sihver. „Kui juba majandusarvestuse teadmised on omandatud, siis on ka lihtsam edasi õppida näiteks audiitoriks või finantsjuhiks,” arvab Eesti parim noor raamatupidaja.

Praktika annab enesekindluse

Õppetöös on nii praktikat kui ka teooriat ning loengutele lisaks tuleb päris palju ise lugeda, räägib Sihver. „Samuti tuleb kirjutada referaate ja lahendada iseseisvalt kodus ülesandeid ning suur osa õppeprotsessist on ettevõttepraktikal, kus saab õppeaasta jooksul kogutud teadmisi rakendada töösse,“ lisab ta.

Praktika moodustab õppekavast peaaegu kolmandiku ning see võimaldab lahendada kompleksseid situatsioone majandusarvestuse, maksunduse ning töötasu arvestamise valdkonnast, koostada finantsaruandeid ja täita maksudeklaratsiooni. Varasemalt on Sihver käinud praktikal põllumajandusettevõttes ja jaemüügiga tegelevas ettevõttes, praegu omandab ta erialalist kogemust tootmisettevõttes. Sihvri arvates on praktika väga hea kogemus, mis annab kindlustunde oma teadmiste ja oskuste kohta. Praktika erinevates ettevõtetes õpetab raamatupidamise eri külgi ja erinevate tegevusalade arvestuste omapärasid, lisab ta.

Kutsemeistrivõistlus kui erialaline väljakutse

Lisaks õppetööle ja praktikale saab oma oskusi täiendada kutsemeistrivõistlustel. Anu võitis üleriigilised raamatupidajate kutsemeistrivõistlused, kus oma oskused panid proovile majandusarvestuse kutseõppurid üle Eesti. „Võistlus oli pingeline, sest esikolmiku punktisummad olid vägagi võrdväärsed. Autasustamisel tabas esikolmikut lisaks üllatus, sest Eesti Raamatupidajate Kogu omistas võistlustulemuste põhjal tublimatele kutsetunnistuse,” meenutab Sihver. Ta lisab, et enne võistlust luges ta iseseisvalt juhendmaterjale ning lahendas pidevalt juhendaja koostatud ülesandeid.

Kutsemeistrivõistlus annab õppijale objektiivset tagasisidet oma teadmiste tasemest ning võistlusel saab võrrelda oma teadmisi ja oskusi teistega, märgib Sihver. Lisaks tagavad kutsemeistrivõistlused veelgi põhjalikuma erialalise ettevalmistuse, mis omakorda tõstab veelgi kindlustunnet tööturule sisenemiseks.

Pärast kooli lõpetamist tahab Sihver hakata tegema erialalist tööd ning salamisi unistab ta oma ettevõttest, mis pakub raamatupidamisteenust ja -nõustamist. „Raamatupidaja peab teadma, et õppimine on elukestev, koos ühiskonnas toimuvate muutustega peame muutuma ka meie,” arvab Sihver.

Autor: Liina Liiv, Tiive Murdoja

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700