9. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Café Noble kasutab oma mereäärset asendit täiel määral ära: sees on vaid neli lauda, väljas terrassil paarkümmend. Vanas tööstushoones erilist ülesvuntsimist pole ette võetud, kõik on ehe ja rikkumata. Meeleolu loovad terrassil sohvad, säravvalged lauad ja taimekastid, milles kasvavad tomatid ja maasikad.

Peenelt timmitud maitsed

Parema vaatega kohta praeguse ilma jaoks pole Tallinnas olemas. Mis sest, et tükk aega ei märganud meie saabumist keegi, niisamagi oli kena istuda. Aga muidugi olime rõõmsad, kui lõpuks menüü saame.

Facebooki lehel nimetab Café Noble ennast mereandide restoraniks ja veinibaariks ning menüü kinnitas, et lubadust ka täidetakse: on häid veine – päris mitmed ka klaasikaupa pakutavad –, on põnevaid kala- ja mereanniroogasid. Menüü ise oli küll koledasti kortsus, aga lugeda nägi veel küll, see oli rohkem esteetiline puudujääk.

Õhtusöögi juhatasime sisse suppidega. Külm arbuusi-gazpacho mündiga maitsestatud fetajuustuvahuga oli täpselt see, mida menüü lubas, maitsed olid puhtad ja tasakaalus, roog ise nägi välja suurepärane ja ka maitses eriliselt hästi. Lõhe-hiidkrevetisupp Soome moodi maitses samuti hästi, aga mida supis ei olnud, need olid hiidkrevetid. Mitte ühtegi ei olnud. Lõhet oli küll palju, ohtralt oli ka kartuleid. Küllap need rustikaalsed koorega kartulid ja tummiselt koorene leem oligi see soomepärasus, arvasime. Ja kus neil soomlastel need krevetid…

Pearoogadest valisin siiski liharoa, grillitud veise välisfilee steigi Café de Paris’ kastmega. Valiku tegin põhiliselt kastme pärast – seda kuulsat rikkalikku võikastet kohtab meil Eestis haruharva. Kaste oli külluslik, ka liha oli mõnus, ainult juba natuke jahtunud. Küllap ta pidi laualejõudmiseks ootama teist praadi, tähtaniisiga homaari kastmega serveeritud grillitud merikuradi fileed.

Ka merikuradi kaste oli eriliselt rikkalik ja põnev. Lisandid oli ainult mõlema roal üllataval moel samad: kartulipannkook ja köögiviljad. Mõlemad maitselt neutraalsed, et sobisid nii veise kui merikuradiga. Oleks ainult natuke laiemat mõttelendu oodanud roogade kokkupanekul.

Teosammul kulgev teenindus

Merikurat pole just päris tavaline kala meie restoranides, seetõttu tahtsime selle maitse üle kelneriga mõtteid vahetada – kas oli ikka esimeses värskuses ja kuidas oli maitsestatud. Tema aga vaid naeratas kohtlaselt, laiutas käsi ja kurtis, et “mina küll ei tea, kuidas see tehtud on. Ja ma ise üldse kala ei armastagi”. Nii jäigi – ei tea, ei armasta, ja kelleltki küsima ka ei läinud.

Toit oli Café Nobles hea, aga teenindus küll algeline, kaugel nendest kulinaarsetest kõrgustest, mille poole peakokk püüab. Olime õhtusöögiks tublisti aega varunud, aga lõputult seda siiski ei olnud, ees oli ooperietendus sealsamas Noblessneri Valukojas.

Kõik kulges aga erakordse aeglusega. Pearoogadeni jõudmiseks kulub tublisti üle tunni. Kui laual poleks kuklikorvi olnud, oleks merevaate nautimine olnud üpriski valuline, värske õhk ju tühjale kõhule armu ei anna.

Café Noble

Aadress: Tööstuse 48, Tallinn

Telefon: 53 09 65 96

Avatud: 12–22.30

Punkte kokku 22

TOIT

10/8

TEENINDUS

10/5

INTERJÖÖR

10/9

PÕHIROOGADE HINNAD: 12–18 eurot

3 pilti

Autor: Heidi Vihma, Tiive Murdoja