Margus Põim
AS YIT Ehitus juhatuse esimees
Ehitusvaldkonnas tehakse enamasti sümboolseid kingitusi näiteks hoone nurgakivi paigaldamisel või avamistseremoonial. Tihti pole selline kingitus hinnaline, pigem kannab mingit sümboolset tähendust ja väärtust.
Kingituse tegemine muutub taunitavaks juhul, kui selle abil püütakse kallutada otsustajaid tegema soodsamat otsust või võimaldama hüvesid, mis tavaolukorras ärikeskkonnas ei ole iseenesestmõistetavad.
Margit Heinsaar
ABB ASi õigusnõustaja
Aktsepteeritav ettevõtte poolt pakutav kingitus võib olla näiteks tagasihoidlik kinkekorv äripartneri kollektiivile pühade puhul või ABB logoga meene. Lubamatud kingitused hõlmaksid näiteks äriga mitteseotud lõbusõite ja kalleid väljasõite, see tähendab, et pakutaval ei tohi olla sellist rahalist väärtust, et seda võiks käsitleda kellegi mõjutamisena. Esmalt tulekski kaaluda, kas pakutav kink on tagasihoidlik ning vastavuses kohalike seaduste, tavade ja eetikanormidega. Kinkimine peaks olema harv, tehtud avalikult ning ilma igasuguste ootuste ja kohustusteta.
Triin Rum
AS Tallinna Sadam turundusspetsialist
Kingituste tegemine on üks osa meie turundustegevusest, kuna paljud Tallinna Sadama koostööpartnerid on pärit riikidest, mille ärikultuur soosib kingituste tegemist (nt Venemaa, Aasia riigid). Välisriikide esindajatele kingime tavaliselt Eesti kunstnike ja disainerite teoseid, ka Eesti muusikute, heliloojate loomingut. Hinnaklass on erinev ning sõltub külalisest. Kõige kõrgemal ehk presidentide ja ministrite tasemel jääb see 100 euro piiridesse. Klientidele ja koostööpartneritele teeme kingitusi oluliste tähtpäevade puhul, nagu juubel, ettevõtte tähtpäev või jõulud. Kingitused on enamjaolt mereteemalised ning Tallinna Sadama sümboolikaga. Näiteks binoklid, ankru sümboolika. Need mainitud kingid jäävad mõnekümne euro piiridesse.
Lisaks on meil hetkel uuendamisel huvide konflikti vältimise kord, kus on ka kirjalikult kingituste tegemine ning vastu võtmine reguleeritud.
Margus Kastein
Saku Õlletehas ASi tegevjuht
Saku Õlletehases tugineb kingituste aktsepteerimise kord meie emaettevõtte, Carlsberg Grupi ärieetika põhimõtetele. Selle kohaselt tuleb ettevõttes registreerida kõik seatud ülempiirist - 50 eurot - kõrgemal olevad kingid (nii esemed kui ka võimalikud muud hüved, nt koostööpartneri poolne meelelahutusürituse pilet jm).
Kui kingituse rahaline väärtus ületab seatud piiri, on mitmeid võimalusi - seda võidakse vastava selgitusega tagastada, lisada ettevõttele tehtud ühiskingituste hulka, loositakse (nt pilet) välja kõigi ettevõtte töötajate vahel, annetatakse heategevuseks või kasutatakse mõnel muul viisil. Vastav otsus tehakse iga kord eraldi, sõltuvalt kingitusest.
Oleme üritanud teinekord ka oma koostööpartnereid võimalusel üllatada. Näiteks eelmisel aastal kaasasime pühadeperioodi eel kohaliku kogukonna - Saku käsitööringi usinad kudujad tegid meile pühadeks 100 paari isikupäraseid käpikuid, mida kasutasime korporatiivkingitustena.
Hendo Priimägi
AS Ühisteenused juhataja
Millisel kingil on suurem väärtus, kas sellel, mis maksab rohkem või sellel, mis loob mingit väärtust? Näiteks spordivahend, mis innustab sportima, raamat, mis annab kasulikke ideid vms. Kingituse juures on alati tähtis sõnum, mille me kliendile või koostööpartnerile kingituse näol edasi anname, mitte selle rahaline väärtus.
Kingitusi teeme oma koostööpartneritele kord aastas, detsembris ja viime need alati isiklikult kohale, mis annab ka hea võimaluse kliendile selgitada kingi sõnumit ja rääkida põgusalt ka tuleviku plaanidest.
Näiteks eelmisel aastal toetas AS Ühisteenused Haiba Lastekodu, tänutäheks selle eest valmistasid lapsed meile väga ilusad ja südamlikud käsitöökaardid, mille saime oma klientidele ja koostööpartneritele üle anda.
Kuid on olnud ka teistsuguseid kingitusi, näiteks oleme kinkinud meetrise suitsuvorsti, mis lõi positiivse emotsiooni igale kingisaajale. Väga positiivse tagasiside saime ka soojade käpikute eest, mis on kingisaajatel kasutusel ka aastaid hiljem. Üldiselt on eestlased väga praktilise meelega ja tunnevad suurt rõõmu asjadest, mida nad reaalselt ka kasutada saavad ja vajavad.
Mai Vahtrik
Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht
Saan lühidalt öelda, et Elronis kui riigile kuuluvas ettevõttes ei ole kombeks teha kalleid kingitusi. Aasta lõpus oleme saatnud jõulutervituse (juba mitmendat aastat elektroonselt) ning 20-30 kõige olulisemale koostööpartnerile (nt infraettevõtted, rongide tootja, TJA jt) ka väikese kingituse. Jõulude eel soovime rõõmu valmistada eeskätt klientidele - mullu pakkusid klienditeenindajad neile jõuluõhtul heade soovide kõrvale Teekonna komme ning jõuluvanad said pühade ajal priisõidu. Oleme veendunud, et partnersuhted on väga olulised, mistõttu püüame ka kingitusi ette valmistades mõelda pigem sõnumi peale, mida soovime edastada.
Autor: Joonas Kerge