Autor: Sekretär.ee • 21. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täht ütleb intervjuus: "Astusin sisse mitusada miljonit dollarit väärt firmasse. Kontor oli klaasist majas, läbi kaheksa korruse. Istub seal all mingi sekretärimimm - nemad on vahel kõige värdjamad, nagu lõvid ukse ees. Ütlesin, kes ma olen, ning et soovin sellise inimesega kohtuda. Sekretär küsis, kas mul on kohtumine kokku lepitud. Vastasin, et ei ole. Sekretär vastas, et siis ei saa. Selgitasin, et sõitsin 19 tundi ja et ma pole mingi Ida-Euroopa turist, ma päriselt tahaks näidata, mis mul on. Sekretär ütles, et see inimene on kusagil maja peal ja ei tea, millal tuleb.

Istusin diivanile. Sealt läks trepp üles, kus nägin inimeste jalgu liikumas. Vaatan, et mingi kuti jalad ja hüüdsin "Hei, sina!" "Kas otsite mind?" "Jah, sind." Selgitasin, et tahaksin kümneks minutiks kohtumist, et näidata oma kangaid. Ta oli nõus. Siis hakkas sekretär midagi seletama, aga ma ütlesin talle: "Kuule, ššš, ma juba räägin temaga. Las ta ise ütleb. Kui saadab mu pikalt, siis saadab. Ära sina sega.""

Loe pikemalt Eesti Ekspressist.