Autor: Heidi Vihma • 29. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teisipäeva õhtul olime kunagises Scheeli pangahoones asuvas Scheeli restoranis ainsateks külastajateks. Parajasti käisid Viru tänaval kaevetööd, võib-olla oli ka see üheks põhjuseks, miks tuhandetest möödakäijatest ükski just selle restorani kasuks ei otsustanud. Paratamatult tõstab sellises olukorras pead kahtlus, kas tegemist on ikka väärt söögikohaga.

Nii et alguses olin ma üpriski skeptiline. Aga see hakkas kiirelt kaduma. Peakoka tervitusena pakutud väike suupiste oli maitsev ja ilus ning ka kõik järgnev andis kinnitust, et tegemist on heal tasemel söögikohaga. Jah, midagi üllatuslikku ei kogenud, aga üllatusi jätkubki paadunud toidunautlejale vaid harvadeks õnnelikeks hetkedeks.

Eelroogadest valisime 20. aastate stiili tabada püüdes heeringa terriini rukkileivaga ning kartulipliinid kalamarja ja hiidkrevettidega. Mõlemad olid maitsvad ja kaunid road. Oli põhjust kiita ka seenetäidisega ravioolisid ja lõhepraadi, mõlemad tänu kergelt vokitud köögiviljalisandile pigem selle kui eelmise sajandi maitsete kandjad. Magustoiduvalik jäi eel- ja pearoogadega võrreldes lahjaks, ikka need menüüst menüüsse korduvad kreembrülee, panna cotta, šokolaadikook ja jäätised.

Lisaks kaunile interjöörile, maitsvale toidule ja meeldivale teenindusele on meeldivad ka Scheeli hinnad. Mitte just madalad, ikkagi kesklinn, aga igatahes mitte ka kõrged. Ometi on kolmele tegevusaastale vaatamata Scheeli restoran justkui avastamata - keegi teda ei kiida, keegi ei laida. Temast ei räägitagi. Ka kord-paar, mis ma möödaminnes sisse olen astunud, on kaunis ruum olnud tühjavõitu.

Võib-olla on asi asukohas? Võib-olla ei võeta turistiteede ristumiskohas asuvat restorani tõsiselt? Selliseid on ju lähinaabruses, raekoja platsi ümbruses päris mitu, kelle klientideks põhiliselt turistid ja kuhu ükski linnakodanik vaid haruharva satub. Aga ka turistid justkui poleks Scheelit avastanud - Tripadvisoris on see alles 98. kohal.

Võib-olla on Scheeli ilu ja võlu liiga malbe? Tegemist on ju stiilirestoraniga, kus sisekujundus järgib eelmise sajandi alguse esteetikat. Söögisaali kaunistavad juugendornamendid ja laemaaalingud, seinapaneelid on kaetud lillelise tapeediga, valgustid, mööbel ja isegi teenindajate riietus on ajastutruu.

Või kollitavad valged laudlinad ja lauahõbe? Valge laudlina hirmust on seoses bistrootüüpi söögikohtade võidukäiguga räägitud kümmekond aastat. Et need teevad olemise justkui liiga formaalseks. On ju ka teine vanalinna ajaloolist stiili järgiv restoran, eelmise sajandi kuldseid kolmekümnendaid püüdev Gloria varjusurmas.

Tõenäoselt on stiilimängude aeg praeguseks lihtsalt ümber saanud. Gastronoomiline kaasaeg on köitev, põnevaid kohti tekib järjest juurde, aega ei jätku uuegagi kaasas käimiseks, mis siis veel mineviku meenutamisest rääkida. Kui aga trendide püüdmisest siiski aega juhtub üle jääma, tasuks Scheelist läbi astuda, pettuma ei pea, ka turvaliselt tuttavatel maitsetel on oma tagasihoidlik võlu.

Loe varasemaid restoraniteste: sekretar.ee/restoranitestid

Scheeli

Punktid: 23/30

Toit-jook: 7

Teenindus: 8

Interjöör: 8

Aadress: Vana turg 2, Tallinn

Telefon: 671 35 97

Avatud: 12-23

Põhiroogade hinnavahemik: 14-20 eurot

Loe varasemaid restoraniteste: sekretar.ee/restoranitestid