7. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuring jätkab eelnevat tööd Michigani ülikoolis, kus Russell Johnson koos kolleegidega leidis, et töökaaslaste aitamine võib olla vaimselt kurnav. Selgub, et teiste aitamine võib olla eriti kahjulik, kui teha seda hommikutundidel.

„Vaimse väsimuse kasv kolleegide aitamisest hommikul vähendas töötajatel abistavat käitumist pärastlõunal, ja mis veelgi huvitavam, nad hakkasid siis ka käituma omakasupüüdlikult ja manipuleerivalt,” ütleb Johnson. „Nad muutusid teistele orienteeritutest hommikul isekateks pärastlõunal.”

Johnson uuris koos oma kolleegidega 91 täiskohaga töötajat kümnel järjestikusel tööpäeval (osalejad täitsid oma töökoha kogemuse kohta kaks küsitlust päevas). Kui eelmine uuring näitas teiste aitamise pahupoolt indiviidi heaolule ja tulemuslikkusele, siis uus uuring on esimene, mis aitab näha, mis eelneb manipulatsioonidele.

„Kuigi me ei identifitseerinud manipulatsioonide tagajärgi, siis näitas uuring, et selline käitumine võib kulmineeruda toksilise töökeskkonnaga, kus on madal tööheaolu ja tulemuslikkus.”

Uuringu autorid ei soovita, et töötajad ei peaks kunagi oma kolleege hommikuti aitama, aga ütlevad, et oluline on siinkohal valikuvabadus – seda eriti siis, kui inimene on hommikul vaimselt või füüsiliselt väsinud. Kui nad aga peavad sellises olukorras teisi aitama, on juhtidel kohus võimaldada neile puhkepause ja piisavalt lõunaaega, et nad saaksid rohkem puhata. Kui pause pole võimalik teha, peaksid juhid kindlustama, et töötajad saaksid tööst täielikult välja lülituda, kui nad õhtul koju lähevad.

Allikas: Tööheaolu.ee