Autor: Heidi Vihma • 29. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toidu kohapealt pean kahetsusega tunnistama, et koduleheküljelt saadud mulje järgi ootasin enamat. Ühelt poolt on selle põhjus ilmselt võimetus jaapanipärast turundusteksti adekvaatselt lugeda, teiselt poolt aga asjaolu, et siinsed “jaapanlased” ehk restoranid Haku ja Tokumaru on Jaapani köögi esindamisega suurepäraselt toime tulnud.

Menüü algab vabandustega, et kuna restoran on olnud avatud alles lühikest aega, on valik väike. Ja kutsub külastajaid kohe uuesti tagasi, kui see ükskord suureneb. Iseenesest on see sümpaatne – kuulub ju meiegi klassikasse õpetus, et “kui kogu rehkendust ei jõua, siis tee pool”. Aga et menüüs pole mitte ühtegi kala- ega mereannirooga, selleks polnud ma Jaapani restorani minnes küll valmis – kus siis veel kala süüakse kui mitte Jaapanis?!

Teine kibe pill oli asjaolu, et mõlemad pearoogade hulka kuuluvad liharoad (kaks neid oligi), samuti kanalihast eelroog, olid paksult paneeritud ja tugeval praetud või friteeritud. “Kana katsu on kui Kiievi kotlet, ainult palju-palju parem,”kirjeldas ettekandja ja nii see enamvähem  oligi, kuigi erinevalt Kiievi kotletist sellel täidist ei olnud. Maitses see katsu nii nagu üks õhukeseks vasardatud ja ohtralt paneeritud lihaviil ikka – poolenisti saia-, poolenisti lihatootena.

Toit-jook: 7

Teenindus: 9

Interjöör: 8

Kokku 24/30

Veganitele valikut on

Nii et kalasõpradel Washoku Storysse asja pole. Seevastu veganitele oli menüü lühidust arvestades omajagu tähelepanu pööratud. Ühtegi pearooga neile küll polnud, küll aga vegan ramen, vegan-gyoza’d ehk pelmeenid ja kaks pisikest salatit. Ramen’eid ehk nuudlisuppe on kahes mõõdus: väike ja suur, mis tegelikult lausa hiiglaslik. Maitsete hindamisest üritan kaugete maade roogade puhul hoiduda, eriti siis, kui pole kohapeal autentset kööki kogenud. Pean siiski tunnistama, et mu kaks lihast loobunud õhtusöögikaaslast jätsid oma vege-ramen’i lõpuni söömata.

Peakokk: Hidetoshi Hirakata

Omanikud: Üllar Niitav, Jevgeni Levin ja Hidetoshi Hirakata

Aadress: Poordi 3, Tallinn

Telefon: 6612622

Avatud: E–R 12–22; L–P 17–22

Pearoogade hinnavahemik: 7–8 eurot

www.washoku-story.ee

Ühiselt kiitsime aga gyoza’sid ehk Jaapani pelmeene, mille täidiseks oli veganitel köögivili, minul kana ja köögivili.Need olid meeldivalt õhukese tainakestaga, mahlakad ja ühelt küljelt grillil kergelt pruunikaks küpsetatud. Ka matcha-brüleekreem ja matcha-toorjuustukook olid mõnusad.

Kui nappi menüüd põhjendatakse noorusega, siis teeninduses tundub kõik juba praegu paigas olevat – ilmselt on Jaapani teeninduskultuur meie omaga võrreldes niivõrd teises dimensioonis, et isegi verisulis restoran suudab siinsed gastronoomilised tipud seljataha jätta. Külastajatele mitte ainult ei kanta toitu ette ja esitata arvet, vaid neid ka võetakse vastu ja saadetakse ära ning hoitakse silm peal, et soovi korral midagi juurde tuua. Näiteks täita tühjaks saanud teekann. Kodulehekülje lubadust külastajad naeratama panna ja õnnelikuks teha küll (veel?) ei täidetud, kuid tundub, et selle poole ollakse teel.

Hiljuti Äripäeva tunnustava märgi pälvinud restoranid

Baojaam, Kopli 1, Tallinn, november 2017

Mon Repos peakoka korrus, Narva mnt 92, Tallinn, november 2017

Moon, Võrgu 3, Tallinn, oktoober 2017

Parrot MiniBar, Vana-Posti 7, Tallinn, september 2017

Rae Meierei, Dunkri 5, Tallinn, september 2017

GOSPA restoran, Tori 2, Kuressaare, Saaremaa, august 2017

Loona mõisa restoran, Loona küla, Kihelkonna vald, Saaremaa, august 2017

“Äripäev soovitab” kleepsu pälvivad alates 2016. aastast söögikohad, mis saavad restoranitestis kokku 25 või rohkem punkti.