12. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuna me ise ei kuule oma häält sellisena nagu kuulevad seda teised, siis sageli ei oskagi me sellele tähelepanu pöörata.

Sageli arvatakse, et häält ei ole võimalik muuta. Tegelikult on hääl väga paindlik tööriist. Oled seda kindlasti isegi kogenud. Kas oled mõnele põnnile muinasjuttu lugedes teinud karu või hiire, printsessi või nõia häält? Või oled koolis muusikatunnis laulnud Entel-Tenteli laule? Kui su hääl on võimaldanud neid tegevusi teha, siis on sul suurepärane eeldus viia oma suhtlemishääl parimasse vormi.

Miks on oluline oma häälele tähelepanu pöörata?

Hetkest, mil suu oma mõtete jagamiseks lahti teeme, hakatakse meid analüüsima. Kas meie juttu usutakse või mitte, milline arvatakse olevat meie meeleolu, tunded ja suhtumine. Häälega saame kuulajaid innustada või peletada, väljendada oma sõbralikkust või agressiivsust, ebakindlust või enesekindlust. Häälega lihtsustame meie jutu sisust arusaamist või vastupidi, raskendame mõistmist. Häälega on võimalik näidata ennast nooremana või vanemana. Ka meie intelligentsust hinnatakse sageli just meie hääle järgi.

Seega, sõltumata sellest, kui sageli, mis eesmärgil või kellega suhtleme, on hääl oluline tööriist kuulaja mõjutamisel.

Kuidas oma häält hinnata ja viimistleda?

Üheks heaks võimaluseks on pöörduda spetsialistide poole. Nemad oskavad sinu hääle eripära arvestades jagada sulle parimaid soovitusi. Ma annan aga sulle kolm lihtsat sammu, mida järgides saad soovi korral oma häälega ise tööd teha.

1. samm – Meenuta kuulajate reaktsiooni

Kas tead, et sa oled ainus inimene maailmas, kes kuuleb oma häält teisiti kui kõik teised. Sel põhjusel tunnevad vaid 10% inimestest oma hääle ära kui seda salvestusel kuulevad. Seetõttu on päris keeruline oma häält kirjeldada nii nagu see kõlab teistele. Hõlpsam on meelde tuletada, kuidas inimesed sind kuulavad. Tuleta meelde, kuidas on inimesed reageerinud sinu jutule:

- Kas keegi on katkestanud sind küsimusega: „Kuidas?”, „Mida?” või öelnud „Ma ei saanud aru”?

- Kas su kliendid, kolleegid, sõbrad või pereliikmed ärrituvad kergesti kui neile midagi ütled, isegi kui sa ei taha nende tuju rikkuda?

- Kas sinu arvamusi ja ettepanekuid võetakse kuulda või neid eiratakse?

- Kas sinuga tullakse meelsasti rääkima või jäetakse pigem vestlusringist välja?

Kui vastasid mõnele küsimusele „jah” , siis võta seda tänuväärse vihjena, et sinu hääles võib olla midagi sellist, mida tasub muuta.

2. samm – Kuula oma häält

Järgmise sammuna soovitan sul oma kõne salvestada helikandjale. Ma tean, see on hirmutav, kuid ära sellest heitu. On täiesti normaalne, et sulle ei meeldi su hääl. Valdav enamus inimestest ei ole sellega rahul. Levinumateks rahulolematuse põhjusteks on:

- liialt kõrge hääletoon

- liialt madal hääletoon

- nasaalne hääl

- kiirustamine

- emotsioonidega liialdamine

- emotsioonitus, monotoonsus

- liialt vali hääl

- ebakindel hääletoon

- hingeldamine

- liialt palju pause

- võlts hääl

- arrogantsus

- kärisev hääl

Oma hääle salvestamisel ütle ühte lauset kolm korda. Seejärel proovi unustada, et see on sinu hääl ja kujuta ette, et räägib keegi teine.

Kuula salvestust ja pane kirja kõik, mis sulle kuuldud hääle juures ei meeldi ja saadki kondikava, millele tuginedes oma häält muutma asuda.

3. samm – Katseta uusi häälevõimalusi

Kui leidsid, mida soovid oma hääles muuta, siis hakka katsetama. Lülita mikrofon tööle ja proovi rääkida nii, et kirjapandud miinused su häälest kaoksid. Soovi korral võta appi mõni raamat, mida lugeda.

Ära heitu, kui kõik kohe ei õnnestu. Me oleme oma senise häälega harjunud, seepärast võivad esimesed katsetused häält teadlikult juhtida olla päris kohmakad. Proovi julgelt oma hääle võimalusi. Nii õpid seda paremini tundma.

Kõige olulisem on harjutada end rääkima pingevabalt ja lõõgastunult. Jälgi, et näo-, kaela-, õla-, käe- ja põlvelihased ei oleks pinges.

Ilusat häält!

Autor: Piret Pärg, KlienditeenindusKeskus