Autor: Merit Pärnpuu • 6. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljoni dollari vaade Susanni Lugano-kodu rõdult.
Foto: erakogu

Kuidas filoloogist sai finantsassistent Šveitsis

Susann-Marell Turi (27) on läbi ja lõhki humanitaar, kellest rikaste rahasadamas Šveitsis sai hoopis finantsassistent. Tänu teravale vaistule on ta ülemuselt välja teeninud hellitusnime Trühvlinotsu.

Räägi, missugune riik on Šveits elukohana võõrsilt tulijale? Kui kerge oli tööd leida?

Minu ja teiste välismaalt tulnud tuttavate kogemuse põhjal on Šveitsis ja eriti Ticinos töö leidmine pigem raske, sest konkurents on suur ja turg suhteliselt väike. Elanike arvult on Lugano umbes võrreldav Narvaga, st u 60 000 inimest. Lisaks on tegu piiriäärse alaga, mis tähendab, et iga päev käib (ja kandideerib!) Itaaliast Luganosse ja mujale Ticinosse tööle kümneid tuhandeid itaallasi, kes on nõus töötama siin madalama tasu eest, sest teisel pool piiri saavad nad sellega lubada endale tuntavalt paremat elujärge.

Šveitsis elavatel inimestel on siinse elukallidusega sammu pidamiseks vaja märksa kõrgemat palka ja tööandja seisukohalt on see kulukam, mistõttu piiritagustel kandidaatidel on sageli kohalike suhtes eelis. Muu hulgas teeb siia kolimise keeruliseks ka tõik, et kohapeal viibimiseks on tarvis elamisluba, mille väljastamise reeglid lähevad aasta-aastalt üha rangemaks.

Mujalt tulles võib elu siin esmapilgul tunduda šokeerivalt kallis, aga samas saab siin keskmise palgaga lubada endale rohkem kui mujal. Tänavatel puudub vaesus, kodutud ja hulkuvad loomad on tänu ühiskonnakorraldusele olematu nähtus. Tuttavad Brasiilia, Ameerika ja Iraani päritolu doktorandid on öelnud, et rassism on siin tõsine probleem.

Ausalt öelda tunnen, et mul on tänu blondile peale ja heledale nahavärvile ärateenimatult palju vedanud.

Susann-Marell Turi
Võtan harva kellegi käitumises peegelduvaid emotsionaalseid noote isiklikult ja eelistan alati vaadata olukorda laiemalt, mis aitab kiiresti jõuda asja tuumani ja olla sealjuures positiivselt meelestatud.

Kirjelda oma hariduskäiku?

Käisin 12 aastat Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus õppisin prantsuse keele kallakuga klassis. Edasi läksin õppima Tallinna ülikooli romaani keeli ja kultuuri, peaerialaks Itaalia keel ja kultuur. Sealt sain bakalaureusekraadi.

Kuidas Sinust siis hoopistükkis finantsassistent sai?

Assistendi kohale kandideerisin esialgu eelkõige seetõttu, et soovisin asuda kontoritööle, aga mul puudusid igasugused spetsialisti teadmised. Samas teadsin, et olen iseloomult paindlik ja liikuv ning tunnen end mugavalt rollides, mis muu hulgas eeldavad sagedast kontakti nii kolleegide kui klientidega. Sellepärast tunduski assistendi töö mulle endale kõige paremini sobivat.

Ka mu ema on, muide, kutsumuselt ja ametialalt assistent, nii et osa minust mõtles, et see võib olla geenides. Pealegi taipasin üsna varakult juba ülikooliaastatel, et kuigi keelteoskusest saab minu jaoks tõenäoliselt asendamatu töövahend tulevaste elueesmärkide poole pürgimisel, ei leia ma filoloogias karjääri mõttes enese jaoks rahuldustpakkuvat väljundit ega soovi sellele tulevikus pühenduda. Sel põhjusel tunduski erialahüpe ainsa loogilise sammuna.

Konkreetselt finantsvaldkonda sattusin ausalt öeldes täiesti juhuslikult. Kutsuti intervjuule, tekkis hea klapp ja olingi värvatud. Kuid töövestlusel käisin veel näiteks kohaliku erakooli dekanaadis, ÜROga koostööd tegevas ettevõttes ja IT-firmas.

Kuidas assistendi töö meeldib ja mida see endast kujutab?

Praegusel kohal olen algusest peale läinud iga päev tööle hea meelega ja tunnen igast päevast rahulolu. Töö iseloomustamiseks ütlen naljatades alati kokkuvõtvalt, et kannan iga päev hoolt kõige selle eest, milleks kolleegidel aega pole. Siinkohal pean muidugi eelkõige silmas neid sekretärirollile omaseid tegevusi, mis märkamatult aitavad kontorielul jalgel püsida ja mis on kõigile jõukohased, ent sellegipoolest mitte vähem tähtsad. (Seda viimast on mul endalgi sageli lihtne unustada!)

Õnneks jääb nende kohustuste kõrvalt siiski päris palju aega ka sisulisemate ülesannete jaoks, mida ülemused mulle jõudumööda üha juurde annavad ja mis aitavad mul omandada uusi finantsalaseid teadmisi. Loodan just nende najal ühel päeval edasi liikuda, kuigi veel ei tea, mis suunas.

Mida oled sellel ametikohal töötades enda kohta õppinud?

Eriti halva üllatusena olen avastanud, et mul on hirmutav oskus unustada sekunditega äsja käsile võetud ülesande eesmärk.

Viimasel päeval enne suvepuhkusele minekut, kui peas keerles pikk lõpetamata tegevuste nimekiri, jätsin kliendi kolmveerand tunniks nõupidamisruumi ootele, sest unustasin kolleegidele tema saabumisest teatada. Unustamiseks kulus täpselt koridorist läbikõndimiseks kulunud aeg, st umbes 20 sekundit. Tunne oli ikka päris halb. Muidu tunnen oma nõrkusi ja tugevusi üsna hästi, nii et selle omaduse ootamatu esilekerkimisega on olnud päris raske toime tulla.

Mis on Sinu tugevused?

Võibolla üks mu suurimaid tugevusi on oskus nii töö- kui eraelus ümberringi toimuvast välja filtreerida üleliigsed pinged ja mõjuda neutraliseeriva jõuna. Võtan harva kellegi käitumises peegelduvaid emotsionaalseid noote isiklikult ja eelistan alati vaadata olukorda laiemalt, mis aitab kiiresti jõuda asja tuumani ja olla sealjuures positiivselt meelestatud. Tänu sellele on konfliktid harvad tekkima. Tunnen, et suudan pakkuda inimestele mõistmist ja see pakub mulle endale suurt rahuldust. Teiste tugevuste hulka kuuluvad ehk põhjalikkus, kannatlikkus, paindlikkus – paraku kaasnevad ka nendega omad miinused.

Auklik nagu šveitsi juust, täpne nagu šveitsi kell, kindel nagu šveitsi pank – kas see iseloomustus peab Šveitsi puhul paika?

Jah, üldiselt küll! Inimesed peavad siin märkimisväärseks rongi kaheminutilist hilinemistki. Pankadega igapäevaselt koostööd tehes on küll minu jaoks suure üllatusena ette tulnud mõningaid nendepoolseid möödalaskmisi, aga Emmentali juustus on augud see-eest tõesti nii suured, et vähemalt minul sellest tavalise juustunoaga viile lõigata ei õnnestu. (Muigab – toim)

Mille poolest erineb eetlane šveitslasest?

Šveitslased ootavad võrreldes eestlastega riigilt ja ühiskonnalt palju rohkem, sest head elujärge peetakse normiks. Keskmine šveitslane käib igal nädalavahetusel looduses ja teeb palju harrastussporti – siin on selleks aega, tahtmist, ilma ja lõputult looduskauneid kohti. Inimesed on altid võõrastega suhtlema, vähemalt siin lõunaosas, kus Itaalia piir on paarikümne kilomeetri kaugusel ja kultuurid on omavahel tihedalt segunenud. Linnatänaval kellelegi naeratamist või põgusalt vestlemist juhtub üsna sageli.

Kuidas iseloomustad head juhti?

Minu vastus on inspireeritud minu praegusest juhist. Niisiis, hea juht on see, kes oma tegutsemisloogika ja seisukohtadega suudab tekitada alluvates usalduse, et tema otsused ja nägemus viivad positiivsete tulemusteni, misläbi tekib kollektiivis valdav üksmeel. Ta on teadlik oma puudustest ja oskab end ümbritseda inimestega, kes teda täiendavad. Koostöö teeb kahtlemata lihtsaks juht, kes on tasakaalukas ja suudab vältida impulsiivseid otsuseid.

Tähtsad on ka läbipaistev juhtimisstiil ja ettenägelikkus ning võime siiralt hinnata iga alluva rolli kui asendamatut osa tervikust.

Olen töötanud ka ekstravagantse natuuriga inimeste kõrval ja alluvuses ja leian, et kuigi ise olen võtnud seda pigem positiivse ja stimuleeriva väljakutsena, kaasnevad sellega üldiselt kollektiivi sees lisapinged. Seepärast peaks hea juht oskama vältida poleemikat ja tähelepanu pööramist kõrvalistele teguritele.

Milline on olnud parim tunnustus juhilt?

Ei tea, kas just parim, aga kindlasti kõige lemmikum on praeguselt ülemuselt saadud hellitusnimi Trühvlinotsu, mis viitab mu oskusele leida töös üles sisulised vead ning puudujäägid, mis teistel kahe silma vahele jäävad, sest suudan kaevata väga sügavale. Mõistagi on sellel põhjalikkusel oma hind: ma olen aeglane!

Mis motiveerib Sind särasilmselt tööd tegema?

Peamine motivaator on väga lihtne ja labane: see on hea tunne, kui sind on vaja! Arvasin veel mõni aasta tagasi, et pean tulevikus tööst ja elust rõõmu tundmiseks ilmtingimata leidma ameti ja keskkonna, kus mul tekib missioonitunne ja kus mu igapäevased tegevused teenivad mingit kõrgemat ideaali või eesmärki. Aga tegelikult avastasin üsna kiiresti, et minu jaoks piisab ka kõige lihtsakoelisema ülesande edukast täideviimisest, et tunda, et olen midagi saavutanud. Kindlasti peaks töös toimuma pidev areng ja uute teadmiste omandamine, ilma nendeta tunnen kiiresti mandumist ja süütunnet, et ei kasuta targalt aega ja võimalusi, mis mulle on antud.

Susann VIPi-hostessina Locarno filmifestivalil, mis toimub Šveitsis Locarnos ja mida loetakse Euroopa filmifestivalidest tähtsuselt neljandaks Cannes’i, Veneetsia ja Berliini filmifestivali järel. Festivalil saatis ta teiste seas ka Vene režissöör Alexander Sokurovit ja tema esindustiimi pressikonverentsidel, intervjuudel ja õhtusel galal.

Kuidas ennast täiendad?

Käin juba teist aastat raamatupidamiskursustel ja sügisest hakkasin käima saksa keele kursustel.

Millised isikuomadused ja sisemised väärtused on olulised, et võõras riigis uuel erialal töötama hakata?

Kindlasti on minu olukorras vaja läinud palju paindlikkust, lahtist pead ja avatud meelt. Iga päev võõrkeeltes suhelda on olnud suur katsumus, hoolimata sellest, et mulle tuleb nende omandamine võrdlemisi loomulikult. See nõuab sageli topelttähelepanuvõimet, mistõttu võivad ka lihtsamad ülesanded teinekord mõjuda kurnavalt.

Üleüldiselt on minu isiklikult seisukohalt edukaks võõrsil kohanemiseks kõige olulisem valmidus kodumaalt kaasa toodud elustiili jätkamise asemel ehitada kohapeal üles uue elukeskkonnaga sobituv rütm. Muidugi on tore vahel kohtuda ka teiste eestlastega, kes sama teekonna on läbinud, küpsetada lapsepõlve lemmikkooki, lugeda internetis Postimeest ja kuulata Eesti raadiojaamu, aga raske on olla õnnelik, kui puudub soov teha ruumi sellele, mida uuel elukohal on pakkuda.

Loodetavasti on ütlematagi selge, et ma ei pea siinkohal silmas mitte kodumaa-armastusest lahtilaskmist, vaid tervislikus koguses kohanemisvõimet ja kriitilist meelt. Olen siin kohtunud paljude eri rahvuste esindajatega ja näen, et kõige raskemaks on kohanemine osutunud just neile, kes kalduvad oma kultuurist ja kaasmaalastest kramplikult kinni hoidma. Vastukaaluks tekitavad minus nukrust need väliseestlased, kes on ajaga jõudnud järeldusele, et Eestis on elu kehv ja nimekiri kõigist puudujääkidest näib olevat lõputu. Arvan, et ka aastakümned Šveitsi heaoluühiskonnas elamist ei veenaks mind sellise seisukohaga nõustuma. Leian, et Eesti on tubli ja olen tema senise arengu üle uhke.

Millised on olnud Sinu suurimad kordaminekud?

Kõige suuremad saavutused tööl ja õpingutes ongi ilmselt võime töötada iga päev itaaliakeelses keskkonnas koos kõigi erialaste terminite ja suhtluskeele nüanssidega. See on minu jaoks olnud kõige suurem väljakutse.

Mida teed vabal ajal, kuidas lõõgastud? Käime elukaaslasega aasta läbi üsna palju looduses, nagu tõelistele kohalikele omane. Siin on palju matkaradu, suusamägesid ja ujumispaiku. Kohtume sageli siinsete sõpradega ja osaleme koos kohalikel üritustel, mida korraldatakse siinset väikest kogukonda arvestades üsna palju. Sõidame sageli linnast välja, et külastada paiku, mida seni näinud pole. Aga kõige lõõgastavam tegevus on minu jaoks siiski lihtsalt kodus diivanil kallimaga lemmiksarjade vaatamine.

Millest unistad enne magamaminekut?

Sellest, et kõik elu lahtised otsad kuidagi just nii laheneksid, et nii mina kui mu kõige kallimad inimesed oleksid õnnelikud.

Milline on Sinu elufilosoofia, moto, miski, millest juhindud oma tegemistes?

Püüan minna läbi elu võimalikult ennastsäästlikult, et vältida tugevaid negatiivseid emotsioone ja probleemseid olukordi, mis nõuaksid minult kellelegi teisele toetumist. Minu jaoks on oluline anda enesest väljaspoole minimaalselt lisastressi ja jätta end ümbritsevasse keskkonda ja inimestesse vähemalt neutraalne, kui mitte positiivne jälg.

Soovin lihtsalt olla iseseisev ja sõltumatu, püüan tegutseda nii, et ei tekitaks enda ümber kahju, see võib tunduda ülimalt lihtlabane kontseptsioon, aga kõik mu tegemised, otsused, lähenemised, väljaütlemised juhinduvad sellest täielikult.

Kus ja kellena näed end 10 aasta pärast?

Oma kallima kõrval ja vanematele võimalikult lähedal, ühe koera ja paari lapse võrra rikkamas peres, hea tervise juures ja selgelt väljakujunenud erialase profiiliga inimesena.

Susann koos itaallasest kallima Daniele’iga, kes õpib Università della Svizzera italiana ülikooli doktorantuuris Luganos viimast aastat tarkvaraarendust ja -testimist. Šveitsis elades on mõlemast saanud talispordifännid, foto on jäädvustus suusareisist Savognini mägedes.
Foto: erakogu

Miljoneid liigutab nagu näpunipsuga

Sekretär uuris Susann-Marelli tööülesannete kohta ettevõttes, kes peab tabuks figureerida isegi välismaa meedias. Samas ei tule see mingi üllatusena riigis, kelle põhikompetentsiks on juba üle 300 aasta olnud privaatpangandus ja kust juhitakse ligi 30 protsenti kõigist piiriülestest erainvesteeringutest.

Taltsutame siis uudishimu ja las jääda ettevõtte nimi pealegi saladuseks, uurime hoopis, mida üks filoloogist Eesti neiu Šveitsi finantsettevõttes iga päev teeb.

“Nagu juba mainisin, kuuluvad kõik minu kohustused tavapärase sekretäritöö kompetentsi: vormindan, tõlgin, prindin, skaneerin, kopeerin ja arhiveerin dokumendid, vastan igale telefoni- ja uksekellahelinale, varustan kontoriruume kõige vajalikuga alustades kolleegide jaoks elutähtsatest kohviubadest ja lõpetades paberkuhjade raskuse all kokku varisenud arhiiviriiulite asendamisega, organiseerin sünnipäevatervitused, jõuluõhtusöögid, ärilõunad ning koordineerin renoveerimistöid. Nimekiri on pikk ja kirju ning muutub sedamööda, kui sagedasti tuleb ette ettenägematuid olukordi,” räägib Su­sann-Marell.

“Väljakutsuvamate ülesannete hulka kuulub aga kõik usaldusfondide haldamisega seonduv (näiteks pangas miljonite liigutamine või juriidilised protseduurid, sh due diligence (eesti k juriidiline audit – toim) ja klientide jaoks tuludeklaratsiooni või aastalõpuaruande koostamine. Kuna kollektiiv on väike, on mul võimalus lähedalt kokku puutuda ettevõtte kõigi tegevusvaldkondadega.”

Juhtkonna tagasiside Susann-Marellile viimase arenguvestluse käigus

"Susann on töökaaslaste jaoks alati olemas ja tekitab oma rõõmsameelse olekuga kollektiivis hea ja mõnusa sisekliima."

"Susanni tähelepane­kutest kumab läbi peenetundelisus ja kaine kaalutlus. Ta on oma töös pühendunud, täpne, metoodiline ja vastutustundlik."

"Tal on juristile omane tugev kriitikameel, analüüsioskus ja riskivaist, vahel naljatame, et ta oleks pidanud minema õppima hoopis õigusteadust."

"Vajab aeg-ajalt meeldetuletust, et eksimine on inimlik ja ainuke samm, et teha asju veel paremini."

"Ta on märkimisväärselt kiiresti kohanenud uue kollektiivi ja töövaldkondadega, eriti pidades silmas tema tugevat humani­taari tausta."

"On aastaga õppinud palju nii finants- kui ka õigusteadmisi ja suudab perfektselt ära teha kõik, mida ette võtab."

MIS ON MIS

Põgus pilguheit ettevõtte tegevusse

Ettevõte, kus Susann-Marell Turitöötab, on tegutsenud 30 aastat.

Peamised tegevusvaldkonnad on vara haldamine ja planeerimine, pärandiküsimused, finantsnõustamine, raamatupidamisteenuse osutamine firmadele, tuludeklaratsiooni koostamine ja ka näiteks elamisloaga seonduvate küsimuste lahendamine eraisikutele.

Tiimi kuuluvad finantsanalüütikud, raamatupidajad, juristid.

Artikkel on ilmunud Sekretäri erilehes.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700