Autor: Ülo Toomsalu • 14. märts 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Foto: Scanpix

Emakeelepäeva keelesäutsud

Täna on emakeelepäev, nii et on paslik eesti keelele erilist tähelepanu pöörata. Ega ilma asjata öelda, et seda on keeruline õppida – 14 käänet ning lõputud erandid ja nüansid toovad ka eestlaste teele komistuskivid, millele igapäevaselt eriti tähelepanu peaks pöörama.

Et Äripäeva ajakirjanikud ilusat keelekasutust ei unustaks, on meie toimetaja Ülo Toomsalu juba kaks aastat kolleegidega keelesäutse jaganud. Tänavu nomineeriti need ka aasta keeleteo tiitlile. Ülo säutsud on ühtviisi muhedad ja õpetlikud ning tänase päeva puhul jagame lugejatega valikut neist.

Tiitlite kirjutamine

Lühidalt on reegel selline: kui on ühesõnaline täiend nime ees, siis püsib see nimetavas. Näiteks: (kelle?) peaminister Jüri Ratase. Kui on kaks ja rohkem sõna, siis on need nimega samas käändes, näiteks: Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratase.

Koma nagu ees

„Populaarsed tööportaalid, nagu Jobattical, GoWorkabit, CVkeskus, cv.ee, lubavad värbamisel toimida ööpäev läbi.“ Siin peabki nagu ees koma olema, sest see pole võrdlus, nagu tähendab siin näiteks. Kui nagu esineb võrdluses, siis koma ei panda: sa oled kohmakas nagu karu. Samuti ei tule panna koma, kui nagu ees esinevad sõnad sellised, niisugused, säärased. „Sellised tööportaalid nagu Jobattical, GoWorkabit ja CVkeskus töötavad ööpäev läbi.“

Tule koolitusele!

20. märts 2019

Selge keelekasutus

Koolitaja Helve Hennoste

Peaaegu

„Lõvid sõid salaküti pea täiesti ära.” Selline pealkiri ilmus Õhtulehes. Kust nad selle pea kätte said? Mis sai ülejäänud kerest? Kas see lõvidele ei maitsenud? Tekkis palju küsimusi, kuid vastus on lihtne – lõvid sõid salaküti peaaegu täiesti ära. Tõepoolest on sõna pea üks tähendus peaaegu. Siin aga võib lausest mitut moodi aru saada ja seetõttu oleks võinud selguse mõttes kasutada pikemat sõna. On aga veel üks sõna, mida pruugitakse peaaegu tähenduses – see on praktiliselt. „Ta kulutas praktiliselt kogu oma raha ära.” Siin pole see sõna teoreetiliselt vastand ja mõeldud pole mingeid praktilisi sooritusi, vaid ta kulutas peaaegu kogu oma raha ära. Natuke jäi alles, aga suurem osa on läinud. Siin tuleks praktiliselt asendada sõnaga peaaegu.

Järgi, järel, järele

„Nii keskpankadel kui ka valitsustel on vähe püssirohtu järgi, millega kriisi leevendada.“ Järgi aetakse tihti segamini sõnadega järel ja järele, sest need on väga sarnased. Järgi tähendab aga millegi alusel, põhjal, kohaselt. Näiteks tegin õpetuse järgi või kehtiva seaduse järgi. Selles lauses tahetakse aga öelda, et püssirohtu on vähe alles ja siin sobib järel. Õige on ka kirjutada tagantjärele, mitte tagantjärgi. Järel ja järele on sarnased, mõlemad näitavad mh ruumilist paiknemist. Meil esineb sageli sõna järelevalve. Siin on just järele, mitte järel, sest keegi valvab kellegi järele.

AS ja OÜ

Juba eelmisel sajandil leppisime Äripäeva toimetuses kokku, et kui äriühingu nimi on koos selle liiki näitava lühendiga, siis me kääname seda lühendit (ASi, ASi ja OÜ, OÜd). Seda seepärast, et oleks näha, milline on äriühingu nimi nimetavas käändes. Tegelikult poleks vaja ASi ja OÜd eriti kasutadagi. Kui just on vaja näidata, mis sorti firmaga on tegu, teeme seda kuskil loo alguses ja edaspidi jätame lühendi ära.

Ülearune sõna

Mõnikord tahab kirjutaja muuta teksti mõjusamaks sellega, et paneb sinna mõne olukorda rõhutava sõna juurde. „Nende vahel tuleb leida hea tasakaal.“ Vastandsõna abil saab sellisel juhul kontrollida, kas selline väljend on mõistlik. Kui on hea tasakaal, peaks olema võimalik ka halb tasakaal. Tegelikult on ju hea see, kui tasakaal on olemas, ja halb see, kui tasakaalu pole.

Sarnanema – kas millele või millega?

Keelenõustajad on kirjutanud hulgaliselt artikleid ja isegi raamatuid sellest, et sõna sarnanema nõuab kaasaütlevat käänet, aga ikka kirjutatakse alaleütlevaga. See on ilmselt kõige sagedasem rektsioonieksimus, mida tehakse. Nii ka meil: „Tahame ju nii väga sarnaneda Põhjamaadele.”, „Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valinud era- ja avaliku sektori koostöö tee.” Õige on aga sarnaneda Põhjamaadega ja sarnaselt teiste riikidega. Kaasaütlevat nõuavad nii sarnanema, on sarnane kui ka sarnaselt. Tihti sobib paremini aga hoopis mingi muu sõnastus. Näiteks: „Kutseharidust hakatakse hindama sarnaselt kõrgharidusega”, siin oleks parem „Kutseharidust hakatakse hindama samamoodi kui kõrgharidust.” Veel võib kasutada variante mille poolest ja nii nagu.

Kümmekond ja sadakond

„Firma müüb oma tooteid kümnekonnas riigis.” Hirmus suupärane on tõesti panna nendes sõnades kümme ja sada omastavasse käändesse. Kümmekond ja sadakond on siiski sellised sõnad, kus käändub vaid liide –kond. Kümme ja sada ei muutu. Nii on omastavas õige kirjutada kümmekonna ja sadakonna, osastavas kümmekonda ja sadakonda ja nõnda edasi.

Firmanimede käänamine

Veebis oli selline pealkiri: „Luminor pank avaldas Eesti juhi nime“. Ei maksa karta firmanime käänamist. Luminori võib julgesti omastavasse panna. Muidu oleks sama, kui kirjutaksime, et Vanemuine teater otsib lavastajat. Võib juhtuda, et ka sõna pank kuulub firmanimesse, aga siis oleks see suure algustähega. Sel juhul oleks Luminor Pank, aga praegu teada oleva info kohaselt on selle panga nimi ainult Luminor. Eesti keelele ongi tegelikult omane selline järjekord, et nimi on ees ja liiginimi tuleb selle järel: Vanemuise teater, Kadrioru kohvik, Vabaduse puiestee.

Nimi meest ei riku

Perekonnanime käänamisel oleks hea teada, kuidas nime omanik tahab, et teda käänataks. Näiteks president Kersti Kaljulaid on palunud käänata Kaljulaid-Kaljulaidi. Olgu nii. Tõnis Palts tahab, et teda käänataks Palts-Paltsu, mis ongi reeglipärane variant Palts-Paltsi kõrval. Kui me isiku soovi ei tea, tuleks käänata nime nagu tavalist eestikeelset sõna. Näiteks Kiik-Kiige, mitte Kiiki.

Ei ole nii, et nime kuju ei tohi muuta ja omastav peab alati i-line olema. „Jäätmevedu see Veiko Räimi sõnul mõjutada ei tohiks.“ Autor leiab ilmselt, et räim on üks labane kala ja kui ta kirjutab Räimi, siis see ju ei tähenda mitte midagi. Aga nimi meest ei riku, kui mees ise on tubli ja austusväärne, pealegi on räim meie rahvuskala. Lehte läks Räime sõnul. Kui tekib kahtlus, siis keelenõu juures on isikunimeandmebaas, kust saab käänamist kontrollida. Seal on reeglipäraste kõrval ka sellised, mille kohta on öeldud võimalik, näiteks võib selle järgi käänata Kallas-Kallase, Ratas-Ratase, Mägi-Mägi ja Laid-Laidi.

Taga või taha

„Võta pahatahtlikud juhid ette ja lükka tankistid tahaplaanile.” Või tagaplaanile? Kogu aeg kipuvad nad segamini minema. Õige on ikkagi g-ga. Nimetav variant on tagaplaan ja siit tulenevad tagaplaanil ja tagaplaanile. Aga kas tahapoole või tagapoole? Jätame meelde, õige on nii, et „tema seisis tagapool” (kus), aga „mina läksin tahapoole” (kuhu).

Läbi viima

Sellel on kaks tähendust. Kusagilt läbi minema. Näiteks, võtsin neiul käest kinni ja viisin ta läbi metsa. Või hoolimata takistusest oma tahtmist läbi suruma. Näiteks, kui neiu midagi pähe võtab, siis viib selle ka läbi. Meil aga viiakse tihtipeale läbi konkursse, projekte, igasuguseid töid, uurimusi jne. Kõige tavalisem on asendada seda sõnadega tehti või korraldati. Aga saab ka lihtsalt ära jätta: viis läbi kontrollimise asemel lihtsalt kontrollis.

Kui pika kriipsu tõmbame?

Kõige lihtsam on teha lühikest kriipsu ehk sidekriipsu (-), üks toks klaviatuuril ja olemas see ongi. Seetõttu ei viitsita tihti rohkem vaeva näha ja vajutatakse see kriips ka mõttekriipsu asemele. Seda tuleks teha siiski koodiga Alt + 0150 (–). On võimalik teha ka veel pikemat mõttekriipsu, aga meie kasutame lühemat varianti. Sidekriipsu kasutame ühesõnaliste paaride vahel: Eesti-Läti piir. Vahemaade puhul lubatakse kasutada nii sidekriipsu kui ka mõttekriipsu, meie kasutame pikemat varianti: Tartu–Viljandi maantee. Veel kasutatakse mõttekriipsu sõna kuni asemel: 5.–8. klassi õpilased. Paljudele on ilmselt üllatus, et ka miinusmärk tuleb kirjutada mõttekriipsuna: –5 °C.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700