29. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida arvab avatud kontorist tööõnnespetsialist Tiina Saar-Veelmaa?

„Praegusel ajal ei räägita enam suletud või avatud kontorist, vaid kõikvõimalikest kombinatsioonidest nende kahe äärmuse vahel,” leiab Tiina Saar-Veelmaa. „Klassikaline avatud kontor ei ole hea, sest tekitab katkestusi inimeste töövoos. Isegi kui ma näen, et kolleeg kõnnib mööda, lülitub mu aju korraks ümber ja see väsitab tähelepanu ja mõjutab pühendumist ning töötulemust.”

Samas tõdeb ta, et kabinettidega eraldatud kontor ei toimi tänapäeva muutunud töökultuuris. „Sellistes töökohtades võib olla probleeme avatuse, info liikumise, võrdsuse tunde, sünergia või koostööga. Inimesed jäävad oma ruumidesse, oma rollidesse ja osakondadesse liialt kinni. See, milline kontor ühele või teisele tööandjale passib, tuleks välja selgitada koos töötajatega. Neid kaasates tuleb uurida vajadusi, ideid, igatsusi ja soove. Seejärel kaasata valdkonna eksperte, kes on uurinud ruumipsühholoogiat ja ruumi filosoofiat ning disainereid, ergonoomia spetsialiste ja tööõnne uurijaid. Nii saabki kokkuvõttes keskkonna, mis on rätsepatööna just konkreetsele ettevõttele ja selle inimestele parim valik, suurendades pühendumist ja tööõnne.”

Kuue korruse pealt 2800-ruutmeetrisele avatud pinnale

Alates 2017. aasta juunist asub Äripäev avatud kontoris, mis on üks ainulaadsemaid Eestis. Varem kuuele korrusele jaotunud töötajad tegutsevad nüüd 2800-ruutmeetrises avatud kontoris. Kõik töökohad asuvad ühel tasapinnal ja kogu büroos ei ole ühtegi kabinetti. Ühel tasapinnal laiuv ja täiesti avatud ruumilahendusega kontor on teadaolevalt suurim omataoline Eestis. „Uus töökeskkond on heas mõttes nagu mesilastaru, mis loob töömotivatsiooni ja loomuliku koostöö õhustiku. Näeme, et see on Äripäeva organisatsiooni arengus väga oluline verstapost,” ütleb Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk.

Uurisin Äripäeva töötajatelt, kuidas on märkimisväärne keskkonna muutus neile mõjunud. Suurem osa töötajatest leidis, et ühele tasapinnale kolimine on tõepoolest soodustanud aktiivsemat suhtlust kolleegidega. Samas öeldi, et avatud kontor ei ole keskendumiseks parim koht. Töötajad, kelle ülesanded vajasid põhjalikumat süvenemist, tundsid, et peavad nendeks ülesanneteks eralduma ja leidma vaiksema koha.

Avatud kontori eeliseks peavad töötajad seda, et uute ideede väljakäimine ja arutamine on kiirem ja lihtsam kui kunagi varem. Nende sõnul on väga hea minna kolleegi laua juurde ja jutud kiiresti ära rääkida, ilma et peaks selleks eraldi koosolekuruumi või aega broneerima. Kui töötajad olid jaotunud mitme korruse vahel, eelistati suhtlust meili teel, mis venis sageli pikaks ja raiskas palju väärtuslikku aega.

Kuigi kiire infovahetus oli nii paljude jaoks eelis, on töötajate seas ka neid, kes tundsid, et ootamatud vestlused kolleegidega pigem segavad neid. Kolleegid, kes tulevad ette hoiatamata kiiret juttu rääkima, segavad keskendumist ja katkestavad töövoogu. Juhtimiskonsultant ja koolitaja Jari Kukkonen leiab, et avatud kontoris peaksid olema kehtestatud väga selged reeglid, eriti selle kohta, millal võib kolleegi poole pöörduda.

Ta esitab näitena ühe ettevõtte, kus kehtestati reegel, et kolleegide poole võib pöörduda ainult täistunnil. Tema sõnul hoidis see ära ootamatut segamist ja lubas töötajatel kauem ühele ülesandele keskenduda. „Ühes ettevõttes tegime nii, et kui töötaja laua juures oli silt punasest pullist, tähendas see, et ta keskendub ja praegu teda segada ei tohi,” lisab Kukkonen. Äripäev on lahendanud olukorra nii, et on avatud pinnale loonud eraldatud alad – väikseid koosolekuruume ja eraldatud nurgakesi, mis võimaldavad vajaduse korral teistest eralduda.

Äripäeva töötajad tõdesid, et lisaks omavahelise suhtluse paranemisele on avatud kontor soosinud ka ühisürituste teket, näiteks on töötajad loonud aktiivse maleklubi ja korvpallimeeskonna ning ühiselt tehakse korra nädalas kontorivõimlemist. Korra kuus võetakse ette heategevuslik lõuna, mille käigus valmistavad töötajad head ja paremat ning selle pealt kogutud raha annetatakse heategevuseks.

Tiina Saar-Veelmaa esineb ka Sekretäride päev 2019 konverentsil ettekandega ''Tööõnne võti. Kuidas saab sekretär tööõnne disainida?'' Rohkem infot ja piletid leiad SIIT!