Jaga lugu:

Õppepuhkus – mida tööandja peab teadma?

Taas on kevad ja paljudes ettevõtetes muutuvad päevakajaliseks õppepuhkused. Paljud töötavad üliõpilased vajavad tööst vaba aega kas õpingute lõpetamiseks või eksamite ettevalmistamiseks ja sooritamiseks, sel aga on teatud juhtudel kaalukas tähendus ettevõtte töökorraldusele.

Foto: Jaana Syld

Millisel juhul on tööandja kohustatud õppepuhkust andma, millisel juhul tuleb õppepuhkuse eest maksta tasu ning millal on tööandjal õigus keelduda puhkuse andmisest?

Õigus õppepuhkusele

Õigust õppepuhkusele reguleerib töölepingu seaduse (TLS) § 67 lg 1, mille alusel on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (TÄKS) ette nähtud tingimustel ja korras.

Õppepuhkust saavad kasutada kõik töölepingu alusel töötavad inimesed, sh avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud (ATS § 43 lg 1). Oluline on ära märkida, et õppepuhkust saavad täies ulatuses kasutada nii osalise kui ka täiskoormusega töötavad töötajad ja ametnikud. TÄKS ei reguleeri, millises õppevormis peab õppima, et õppepuhkust kasutada. Seega on täienduskoolitusel või tasemeõppes (põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamine, õppimine kutseõppe õppekaval) õppival töötajal või ametnikul õigus võtta õppepuhkust sõltumata sellest, kas tegemist on päevase õppe või kaugõppega ning kas õpitakse täis- või osakoormusega.

Näide:

Töötaja töötab kaupluses osalise tööajaga müüja/klienditeenindajana. Samal ajal õpib töötaja kaugõppes raamatupidamist, tegemist on bakalaureuseõppega. Seega võib töötaja kasutada õppepuhkust täies ulatuses, hoolimata asjaolust, et töötab osalise ajaga.

Täienduskoolitused on koolitused, mida võivad korraldada täienduskoolitusasutused. Täienduskoolitusasutuse pidaja on eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või füüsiline isik, kes on taotlenud täienduskoolituse korraldamiseks tegevusloa või on esitanud selleks majandustegevusteate (TÄKS § 1 lõiked 4 ja 5).

Kuna täienduskoolitus jaguneb kaheks, st õppimise eesmärk võib olla tööalane või mitte, siis on täienduskoolituse puhul tööandjal otsustus- ja kaalutlusõigus. Tööandja saab määrata, millisel juhul on täienduskoolitus tööalane ehk tööandja huvidest lähtuva eesmärgiga ja millisel juhul on tegemist töövälise koolitusega.

Õppepuhkuse kasutamine

Seaduses ei ole täpsustatud, millal on töötajal õigus õppepuhkust nõuda, seega kehtib nõudeõigus kogu kalendriaasta jooksul. Töötaja võib õppepuhkust kasutada nii ühe tervikuna kui ka osadena, sealhulgas ei ole keelatud õppepuhkuse kasutamine mitme tööandja juures.

Tööandjale on oluline, et töötaja lisab õppepuhkuse avaldusele õppeasutuse teatise, mis tõendab töötaja õigust õppepuhkusele ehk töötaja osalemist õppetöös.

Õppepuhkust saab kasutada:

30 kalendripäeva kalendriaastas tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks (TÄKS § 13 lg 1);

täiendavalt 15 kalendripäeva tasemeõppe lõpetamiseks üks kord ühe tasemeõppe jooksul (TÄKS § 13 lg 4);

sisseastumiseksamite tegemiseks (TLS § 67 lg 2). Seaduses ei ole sätestatud päevade ega tundide arvu, mis aja kestel võib puhkust kasutada. Lähtuda tuleb sisseastumiseksamite tegelikust kestusest, sh arvestada mis tahes katseid, intervjuusid ja teste ning nendele kuluvat aega.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb töötajal esitada kirjalik avaldus, mis sisaldab järgmist:

puhkuseavaldus tuleb esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist ning tuleb märkida, millistel kuupäevadel soovib töötaja õppepuhkust kasutada;

avalduses tuleb märkida, kas töötaja soovib õppepuhkust kasutada õppes osalemiseks (täienduskoolitus või tasemeõpe) või tasemeõppe lõpetamiseks (TÄKS § 13 lg 5).

Õppepuhkuse andmisest keeldumine

Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda järgmistel juhtudel:

kui töötaja ei teata õppepuhkuse soovist seaduses ettenähtud korras, ehk jätab järgimata 14 kalendripäevase kirjalikus vormis etteteatamise, v.a kui õppepuhkus ei ole märgitud juba puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lõige 3, TÄKS § 13 lõige 6);

kui töötaja on võtnud akadeemilise puhkuse. Tööandjal on õigus töötajalt nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta, kus tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erandiks on olukord, kui õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida õppeaineid mingis ulatuses, siis ei saa tööandja õppepuhkuse andmisest keelduda (TÄKS § 13 lõige 2);

kui töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikkuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes puhkepäevadel (TÄKS § 14 lõige 1). Näiteks olukorras, kus töötaja töötab esmaspäevast reedeni kella 9–17 ja soovib õppepuhkuse päevi kasutada üksnes nädalavahetustel ehk laupäeval ja pühapäeval, on tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest nädalavahetusel.

Õppepuhkuse tasustamine

Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. See tähendab, et kuna õppepuhkust on võimalik saada 30 kalendripäeva, siis 10 kalendripäeva on tasustamata õppepuhkus.

Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

Mittetööalasel täienduskoolitusel osalemiseks on töötajal õigus võtta õppepuhkust 30 kalendripäeva, kuid need õppepuhkuse päevad ei ole tasustatavad.

Õppepuhkus sisseastumiseksamite tegemiseks on samuti tasustamata puhkus.

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Birgit Aljaste
Birgit AljasteSekretar.ee ärijuhtTel: 5373 8733birgit.aljaste@aripaev.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee