Autor: Marianne Lõhmus • 20. juuni 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töölepingu seaduse eelnõu seletuskirja seisukoht on, et lühendamisele kuulub uusaastale (1.01), Eesti Vabariigi aastapäevale (24.02), võidupühale (23.06) ja jõululaupäevale (24.12) vahetult eelnev tööpäev, nagu see oli sätestatud varemalt kehtinud töö- ja puhkeaja seaduses.

Paljud ettevõtted on oma initsiatiivilt töötajatele seda võimalust pakkumas, kuigi seadusandlus selleks ei kohusta. Samas ei keela seadus kuidagi tööandjat oma töökorralduses töötajale soodsamaid tingimusi kehtestada.

Kui töö iseloomust tulenevalt on tööandjal siiski vaja, et töötaja töötaks tavapärase arvu tunde, on seda võimalik teha poolte kokkuleppel. Sellisel juhul tuleks viidatud kolme tundi vaadelda ületunnitööna ja tasustada vastavalt kas vaba aja andmise või rahalise hüvitusega, mis tähendab, et ületunnid tasustatakse 1,5 kordse töötasuga. Antud nõue kehtib vaid nendele töötajatele, kellel on graafiku järgne tööpäev võidupüha eelsel päeval, ehk sel aastal laupäeval 22. juunil.

Kokkuvõtvalt saavad lühendatud tööpäeva osaliseks jaanipäeva eelselt sel aastal töötajad, kelle töögraafik on ette näinud tööpäeva laupäeval või kelle tööandjad on otsustanud omal initsiatiivil eelnimetatud soodustust pakkuda.

Vaata selle aasta riigipühasid ja puhkepäevasid SIIT!