Autor: Sekretär.ee • 18. juuni 2019

Viljandi gümnaasiumi majas käib Matsini sõnul vilgas tegevus kõik 365 päeva aastas ja 7 päeva nädalas. „Inimeste tegutsemistahtest sünnivadki asjad, mis muudavad kooli eriliseks paigaks. Õpilased on oma tagasisides välja toonud meie kooli koduse ja toetava õhkkonna ja sõbralikud suhted. Õppimine peab toimuma heade suhete keskel,” märgib ta ning rõhutab, et see on vast üks olulisem hea kooli tunnus.

„Meie kooli inimesi on algusest peale liitnud soov teha midagi enamat kui lihtsalt igapäevane koolitöö. Meie õpilased on tahtnud ja saanud kaasa rääkida koolielu küsimustes, nad on olnud päriselt kooli arendajad, uue kooli traditsioonide algatajad ja abilised kooli sisulises ülesehitamises. Õpetajad ei ole meil kunagi piirdunud ainult ametijuhendis ettenähtud tööülesannete täitmisega, vaid nad on olnud heas mõttes hullud tegutsejad,” räägib Ülle Matsin.

Matsin, kes ei ole kunagi praeguste noorte kohta kasutanud terminit „lumehelbekeste põlvkond”, arvab, et iga põlvkond on pidanud tegema teatud pingutusi, mõistmaks ja võimalikult adekvaatselt hindamaks endast nooremat põlvkonda. „Tänapäeva noored on omandanud meie ühiskonnas teadmisi ja oskusi, millest meil veel 20 aastat tagasi aimugi ei olnud. Nad teevad ja teavad mingeid asju teistmoodi, aga nad teavad kahtlemata mingeid asju meist palju paremini. Noortelt on ka palju õppida. Nad on sallivamad ja rõõmsameelsemad kui vanem põlvkond. Nad on tundlikud ja õrnad, kuna me oleme neid kasvatanud pidevas ajapuuduses. Me peaksime oma noortega palju rohkem rääkima, mõtteid vahetama. Ainult nii tekib ja saab kasvada põlvkondade vaheline sidusus,” räägib Matsin ning lisab, et jätkugu meil tarkust noori mõista.

Õpetajaameti vastutusrikas roll ühiskonnas

Õpetaja roll on Matsini sõnul tänapäevases koolis mitmetahuline. „Ootused õpetajale on väga suured ja nendele ootustele vastamine peab olema iga õpetaja püüdlus. Õpetaja on koolis väga tähtis inimene ja hea õpetaja suudab päriselt ka parandada maailma ning olla mõne noore elus üks olulisemaid mõjutajaid. Õpetaja, kes näeb oma rolli laiemalt kui lihtsalt ainetunni läbiviija, on suuteline looma koos oma õpilastega head kooli. Koolis annab ka palju ära teha, et kujundada sellist suhtumist ja hoiakut oma õpetajates,” toob koolijuht välja ning märgib, et see on meeskonnatöö.

Ülle Matsin leiab, et õpetajaameti eripäraks ongi mõju tulevikuühiskonna kujundamisel. „Õpetaja kujundab õpilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid elus toime tulemiseks palju laiemas mõttes kui pelgalt oma õppeaine kontekstis. Võib öelda, et õpetaja kui isiksuse mõju on inimese kasvamisel vaat et kõige suurema mõjuga. Kui õpetaja seda rolli reaalselt tajub, on ta tõeline maa sool. Õpetaja ülesanne on anda õpilasele kaasa suutlikkus teostada ennast parimal võimalikul viisil. Kui meil on vanemad ja vanavanemad positiivse ja helge koolikogemusega, siis ka nende lapsed ja lapselapsed tunnevad õppimisest rõõmu ning see omakorda innustab kooli, kust saab toetava, edasiviiva ja ootustele vastava hariduse.”

Kool saab ise palju ära teha

Viljandi koolijuhi hinnangul on õppekeskkond tervikuna oluline – sotsiaalse ja vaimse kõrval kindlasti ka füüsiline. „Meil on suur õnn töötada uues koolihoones, mille projekt on valminud ajakohase kooli kontseptsiooni silmas pidades. Õpilaste ja õpetajate motivatsiooni toetamisel on õppe- ja töökeskkonnal oluline roll. Aga ilma inimeste endi heade suheteta ei oleks ka see piisav. Ilusas ja uhkes majas võib inimene olla vägagi õnnetu, kui ta kellelegi korda ei lähe või keegi tema muret ei märka,” toob koolijuht välja.

Paljud väljakutsed, millega koolid praegu silmitsi seisavad, on Matsini hinnangul tänapäevase haridussüsteemi kontekstis lahendatavad kooli igapäevatöö korraldamise kaudu. „Tasub vaadata nende koolide poole, kes on silma paistnud toetava õppekeskkonna, üksmeele, rahulolu ja muuga. Õppigem rohkem üksteiselt, ärgem olgem oma kastis kurja pilguga teisi konkurentidena takseerimas, vaid jagagem kogemusi ja saagem koos paremaks,” rõhutab Matsin kogemuste jagamise olulisust. Tema sõnul peaks palju rohkem võtma aega õpilastega rääkimiseks ja nende kuulamiseks.

„Kutsun kõiki õpetajaid üles mõtestama oma tööd üldiste pädevuste kujundamise kontekstis. Olgem juba homsest veidi vähem aineõpetajad ja veidi rohkem õpetajad selle sõna laiemas tähenduses,” märkis Viljandi Gümnaasiumi direktor.