Autor: Merit Pärnpuu • 17. september 2019

Kõikide töökohustuste vahepeal leiab kadestamisväärt heas vormis naine aega ka hobide jaoks, nagu jõutrenn ja toitumine, kokkamine ning toidufotograafia ja -stilistika. Teevi treeningukogemusi, toitumisnõuandeid ning põnevaid retsepte jälgib Instagramis üle 2000 jälgija.

Kuidas sattusid tööle praeguse tööandja juurde? Worldline Payment Estonia OÜ-sse (endise nimega First Data Eesti OÜ) sattusin tänu töövahendusbüroole Adecco Estonia. Eelmine töökoht advokaadibüroos oli end ammendanud.

Septembris saab ametlikult siin töötatud 13 aastat. Tegelikult alustasin sisseelamist juba oma eelmise töö kõrvalt, sest ettevõtte filiaal avati Eestis suvekuudel. Seega olen oma praeguse tööandja juures töötanud juba päris algusest peale ning pean ütlema, et see on olnud üks põnev ja väljakutseid pakkuv aeg.

Millega ettevõte tegeleb? Ettevõte tegeleb peamiselt elektrooniliste maksevahendite ja -lahendustega üle maailma. Eestis pakume mitmele finantsasutusele nii sularahaautomaatide haldamise teenust, maksekaardi väljaandja ja aktsepteerija vahelist maksetöötlusteenust kui ka müügikohas kaarditerminali kasutamise teenust.

Missugune on olnud Sinu hariduskäik ja eelnev töökogemus? Mõni aasta tagasi lõpetasin magistriõpingud keeletoimetaja erialal. Varem olin saanud juhiabi rakendusliku kõrghariduse, mille omandasin Tallinna kergetööstustehnikumis.

Oma päris esimese töökogemuse sain 13–14-aastaselt, kui asendasin ema Tartu poes (oligi sellise nimega pood) müüjana. Sealt edasi töötasin suviti kohvikutes. Tõsisema töökogemuse sain aga Tallinnas, kui läksin kergetööstustehnikumis õppides Tallinna linnavolikogusse praktikale, kus töötasin mitu aastat laste- ja tarbijakaitsekomisjoni sekretärina.

Sealt edasi läksin praktikale Hansapanka (praegune Swedbank), kus töötasin kolm suvekuud suvesekretärina, liikudes iga paari nädala tagant uude osakonda, et anda sealsele sekretärile suvepuhkust. Seejärel soovitas mu endine kursuseõde, kes töötas samuti Hansapangas, mind advokaadibüroosse Raidla & Partnerid, kus töötasin paar aastat, kuni otsustasin edasi liikuda praegusesse töökohta Worldline Payment Estonia OÜ.

Mis on Sinu peamised tööülesanded? Mille eest hea seisad? Minu peamised ülesanded on kontoritöö sujuv toimimine, raamatupidamisküsimuste lahendamine ja arvete haldus, klientidega suhtlemine, sularahaautomaatide ja kaardimakseterminalidega tegelevate kolleegide igapäevase operatiivse töö toetamine jmt.

Olen kord büroojuhi, kord projektijuhi rollis ja mulle selline korraldus meeldib. Kuna Eestis töötab meil ainult viis inimest, teen vajadusel kõike, välja arvatud tehniliste probleemide lahendamisega seotud väljasõidud. Suhtleme iga päev ka Läti ja Leedu kolleegidega, kuna oleme nendega kogu meie Baltikumi gruppi silmas pidades väga tihedalt seotud.

Kuidas iseloomustad oma tööd? Aktiivne ja põnev, väljakutseid pakkuv, tehnilises valdkonnas kiiresti arenev ja huvitav.

Millised iseloomuomadused ja töökogemus kuluvad Sinu töökohal marjaks ära? Kiirus, kiirus ja veelkord kiirus. Üsna tihti on meil suurele ettevõttele omaselt mitmeid asju vaja (naljaga pooleks öelduna) juba eilseks teha. Seega, sageli pead olema valmis kaine mõistuse ja terava pilguga reageerima tegevustele, mis on vaja väga kiiresti korda ajada.

Mida pead oma tugevusteks selles ametis? Minu tugevused on kahtlemata hea reageerimis- ja kohanemisvõime, kiirus ja pingetaluvus ning kohusetunne.

Kuidas täiendad end oma valdkonnas? Oma valdkonnas pole ammu end spetsiaalselt täiendanud. Kuna eesti keelt ja toimetamist läheb ka töös vaja (nt eesti keelde tõlgitud juhendite keeleline toimetamine, lepingute keeleline kohendamine), on omandatud magistrikraadist palju abi.

Samuti aitan kolleegidel e-kirju ja muid igapäevaseid dokumente keeleliselt korrektselt vormistada. Olen meie kontoris kui keelepolitsei või eesti keele valvekoer, sest töötajad ja suhtlusviis on ettevõtte visiitkaart.

Mida hindad oma tööandja ja kolleegide juures? Eelkõige ausust ja abivalmidust. Püüan seda ka ise vastu pakkuda. Meil on kollektiivis vaid viis töötajat – kõik on mehed, mina olen ainuke naine. Mulle väga hästi sobib nii, ei ole mingit ussitamist nagu varasemates töökohtades, sest naiselik õelus ja kadedus löövad ikka vahel sisse. Poistega on mõnus, saan olla neile n-ö ema.

Milline on olnud parim tunnustus juhilt? Kuulda, et olen oma töös edukas ja et ka teised kolleegid on andnud head tagasisidet minu kohta.

Kuidas teie ettevõttes töötajaid tunnustatakse, premeeritakse? Kahjuks on see meie ettevõttes koht, mis vajab veel palju tagant tõukamist. Olen omalt poolt proovinud kogu Baltikumis sisse juurutada spordikulude hüvitamise süsteemi (nt Sport ID), kuid praegu on see veel kooskõlastamisel. Idee küll juhile meeldis, kuid kuna organisatsioon on suur ja enamik otsuseid tehakse kõrgemal ja kaugemal (Prantsusmaal), läheb selliste protseduuride aktsepteerimise ja sisseviimisega veidi aega.

Muidu suvepäevi koos peredega ning kevadel Riia ja sügisel Vilniuse maratonil osalemist toetab ettevõte küll osalemistasu, transpordi ja öömajaga.

Milline on hea juht ja hea töökeskkond? Hea juht oskab motiveerida töötajat olema oma töös parim ja pingutama ka siis, kui see kõige lihtsam ei ole.

Minu ülemus asub Lätis, seega igapäevast kontakti mul temaga ei ole, mistõttu on tal ehk motiveerida raskem, kuid igal aastal on meil ikka vestlused, mida saaks tööandja paremini teha ning millega mina rohkem panustada. Samuti tehakse meil terves ettevõttes iga paari aasta tagant töötajate rahuloluküsitlus, mille kohta antakse kõikidele ka tagasisidet.

Mis on teie töökeel? Eesti kolleegidega räägin eesti keeles, muul ajal kas telefoni või meili teel inglise keeles. Võiks muidugi rohkem rääkida vene keelt, millest ma saan aru, aga mida võimalusel väldin. Aga kui vaja, siis ma räägin.

Väga raske on siis, kui pead korraga rääkima mõlemas keeles. Kunagi olid meil koosolekud vene keeles, aga kuna kirillitsa klavatuuri ei olnud, pidin tegema ingliskeelsed protokollid, mis oli huvitav väljakutse. See arendas päris hästi ka keeleoskust.

Mis Sind motiveerib oma töös? Mind motiveerib saavutus, kui olen midagi hästi korda saatnud või probleemi edukalt lahendanud. Rahulolutunne on see, mis aitab ka järgmisel korral minna probleemi kõhklusteta lahendama.

Nimeta viimatine töövõit, mis andis rahulolutunde ja tõstis motivatsiooni? Mul on uhke tunne, et möödunud suve alguses toimunud Visa audit, mis jäi minu vastutada, sai korralikult tehtud. Varem olin selle auditi ajal olnud pigem taustajõud ja meeskonnaliige, aga kuna kolleeg oli puhkusel, pidin ise andma audiitori küsimustele vastused.

Kogu hommikupooliku toimunud audit oli päris pingeline, hoolimata sellest, et ka läti kolleeg oli mind toetamas. Vastata kõikidele nõuetele ja esitada eeskujulikult protseduurireeglid oli suur väljakutse. Aga hakkama sain – audititulemus oli väikeste tähelepanekutega, mis on praeguseks likvideeritud, edukas ja mul on uhke tunne, et see sai korralikult tehtud.

Mida soovitad teha tujurikkujast kolleegiga? Oleneb olukorrast. Kui tema paha tuju on korduv, siis tuleks temaga silmast silma sellest rääkida ja proovida leida see põhjus, mis teda ärritab, kas iseseisvalt (nt kodus) või töö juures kolleegide toel. Vahel inimene ei teagi, et temast õhkub halba tuju ja negatiivset hoiakut, mistõttu on tal raske ka lahendust leida.

Kuidas tähistate erinevaid tähtpäevi töö juures? Peamiselt tähistame seda ühise sööminguga, kui ettevõtte kulul saame tuju järgi põnevat näksimist või hommiku- või lõunasöögiks miskit head osta. Viimane kord tähistasime jaanipäeva, mil kolleegidel (kes kõik on meesterahvad) tuli tuju pitsat süüa. Seega ostsime nii pitsat kui ka klassikaks saanud kartulisalati, mis on alati meie kontoris hinnatud.

Sünnipäevadel aga katab laua sünnipäevalaps. Mina tavaliselt teen ise koogi või tordi, kolleegid eelistavad Narva kohviku magusat ja/või soolast kringlit. Viimane on meie kontoris alati hitt, mis kaob laualt minutitega.

Kui tihe on Sinu töögraafik? Töötan 9–17. Kuu lõpp on vaiksem ja siis saab rohkem sotsiaalmeedia ja hobidega tegeleda. Mulle meeldib, et saan päris palju toimetada enda ajakava järgi. Selline töökorraldus sobib mulle, ega ma muidu siin 13 aastat töötanud poleks.

Millega tegeled tööst vabal ajal? Mis paneb silmad särama? Toimetan üsna palju Instagramis, kus jagan oma igapäevatoimetusi eelkõige seoses toidu ja trenniga. Silmad panebki särama toidustilistika ja pildistamine, samuti sport, peamiselt jõusaalis.

Trendidieete ja erinevaid toitumisviise on nii palju. Mida Sina propageerid? Mina pooldan 80/20 toitumist. Kui 80% juhtudest toitud korralikult ja sööd võimalikult vähe töödeldud toitu ja 20% juhtudest koogikesi, saiakesi või šokolaadi ehk töödeldud toitu, siis on okei.

Toidu kohta ei saa öelda rämps, lihtsalt mõned toidud on rohkem töödeldud kui teised. See ei ole kindlasti toit, mis peaks olema laual iga päev, aga kui sa ühe päeva selle ühe tükikese kooki naudid, siis see on palju parem kui üldse mitte.

Vahepeal oli hästi popp teha erinevatest kookidest tervislikum versioon. Eriti popid olid pähklitega koogid, näiteks toorkoogid, mis olevat jube tervislikud. Aga kui paned kaloraaži kokku, siis on ta tegelikult kolm korda kaloririkkam kui see sefiiritort. Ja lõppkokkuvõttes isutab sind sefiiritort palju rohkem!

Lõpuks söödki selle tervisliku toorkoogi, mis on kolm korda kaloririkkam, ja siis sööd veel selle sefiiritordi ka otsa, sest see ikkagi isutas sind.

Kui tihti Sa spordid? See kuu on olnud jõusaalivaba ja seetõttu tekkis mõte hakata uuesti jooksmas käima. Aga kuna kaalu on juurde tulnud, ei olegi see tegelikult nii lihtne.

Aasta tagasi proovisin teha kestvusjooksu ja joosta järjest kaks tundi. Vaimule on see ideaalne. Jooksin talvel külmaga, polnud probleemi. Üks kord sain muidugi ninaverejooksu, sest väljas oli liiga külm – miinus 20 kraadi. Nüüd mõtlen, et täiesti segane, aga nii meeldis. Kell 6 hommikul olin juba raja.

Hommikujooks annab energiat, sest sina oled juba üleval, kui teised alles ärkavad. Ja mis teine väga suur pluss – mul oli kogu päeva soe olla. Jooksmine ergutab väga palju ainevahetust ja vereringet.

Kui lihtne on ühildada töö- ja pereelu? Seni sellega probleemi ei ole olnud, kuna ma ei pea end töösõltlaseks. Meie ettevõttes õnneks on algusest peale väärtustatud pereelu. Seega, kui on vaja mõnele perega seotud üritusele minna, siis seda ei keelata ega seata takistusi. Eelduseks on muidugi alati, et töö on tehtud.

Kui tihti aastas puhkad ja mida siis ette võtad? Kes Sind sel ajal tööl asendab? Enamasti puhkan siis, kui käime elukaaslasega reisil. Sel aastal aprillis käisime fitnessimessil Saksamaal Kölnis. Juunikuus käisime perega hotellipuhkusel Kreetal, augustis lähme aga kahekesi toiduelamusi saama Itaaliasse Garda järve äärde.

Proovime selle aja olla lihtsalt niisama ega mitte liigselt ringi tormata, nagu meil igapäevaelus tihti ette tuleb, et päevad on tihedalt eri toimetusi täis pikitud.

Milline on olnud meeldejäävaim tööpäev või seik tööelus? Meenub aeg, kui aastal 2011 läksime Eesti kroonilt üle eurole ja kõik need ettevalmistused, mis sularahaautomaatides tuli ette võtta, millega arvestada jne, et kõik oleks selleks tähtsaks päevaks valmis. Uhke tunne oli, et saime meeskonnaga kõigega edukalt hakkama.

Kui Sa ei töötaks sekretärina, siis kus ja kellena näed end kõige meelsamini töötamas? Ehkki ma ei ole küll viimased 13 aastat sõna otseses mõttes sekretärina töötanud, olles kordamööda pigem juhiabi ja projektijuhi rollis, valdab tunne, et olengi praegu just seal, kus mulle meeldib töötada. Mul jääb aega ka hobide jaoks: jõutrenn ja toitumine, kokkamine, toidufotograafia ja -stilistika.

Heameelega tegeleksin ka aktiivsemalt keeletoimetamisega, kuid kahjuks vaev, mida näen ning saadav tasu ei ole kuidagi kooskõlas, seega motivatsiooni seda lihtsalt oma vabast ajast teha väga ei ole.

Kas oled õnnelik seal, kus praegu oma elus oled? Jah olen. Mul on armastav pere ja elukaaslane, tervis on korras, mul on toredad kolleegid ja hea töö, mis lubab mul ka reisida. Seega oleks patt millegi üle kurta.

Millest unistad? Unistan oma unistuse täideviimisest umbes 45. eluaastaks ja usun, et kaheksa aasta pärast see ka õnnestub. Tuleb uskuda ja tööd teha selle nimel! Kõige enam aga meeldiks mulle leida iseendaga rahu, et oleksin rahul just sellisena, nagu olen.

Ehk siis suures plaanis on hingerahu see, mille poole iga päev püüdlen. See nõuab palju tööd, aga see on seda väärt.

Milline on Sinu elufilosoofia, moto, miski, millest juhindud oma tegemistes? Neid on mitmeid, kuid eelkõige juhindun mõttest, et tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehakse.

Samuti tunnen üha enam näiteks sotsiaalmeedias ringi vaadates, et väga palju kohtab sallimatust ja isiklikult võtmist, kui keegi teeb või arvab midagi. Seepärast soovin olla ka ise rohkem sallivam, aktsepteerida teisi sellisena, nagu nad on või mida iganes nad teevad, kui nad ise on selle juures õnnelikud ega tee teistele liiga. Meid on pea kaheksa miljardit siin maakeral, me ei saa kõik olla ühtmoodi, me ei ole robotid.

Kus ja kellena näed end 10 aasta pärast? Mul on üks väike või siis pigem suur unistus, millele elukaaslasega suhteliselt kohe pärast tuttavaks saades mõtlema hakkasime. Sellepärast ei saa ma ka öelda, et kus ja kellena ennast 10 aasta pärast näen.

Kuid kokkuvõttes ei ole mul ka praeguse seisu vastu midagi, kuid üsna tõenäoliselt see nii ei jää, sest elu ja eluolu meie ümber muutub pidevalt.