14. november 2019

Kas andmete esitamise võib töötajale teha vabatahtlikuks?

Kuivõrd Töölepingu seadus (TLS) § 11 kasutab sõna „nõudma“, siis võib tekkida küsimus, kas tööandja võib kuulutuses või muul viisil märkida, et teatud andmete esitamine kandidaadi poolt on soovitav (tuleb kasuks) - st ta otseselt ei nõua andmete esitamist.

Autor: Shutterstock

TLS piirab §-ga 11 tööandja poolt kandidaadi andmete töötlemist sõltumata sellest, et kandidaat annab töötlemiseks nõusoleku. Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et andmeid, mille vastu tööandjal õigustatud huvi ei ole, kuid mida tööandja võib näiteks pidada kasulikuks võrdsete kandidaatide vahel valiku tegemisel, võib tööandja küsida tingimusel, et sellistele küsimustele vastamata jätmine ei mõjuta kandideerimisvõimalusi.

Küsimused tuleks sel juhul selgelt eristada selle järgi, kas neile vastamine on kandideerimise eelduseks või lihtsalt annab kandidaadile võimaluse esitada enda kohta täiendavat informatsiooni, mis võib kandidaadile eeliseid tuua.

Näide. Ettevõte otsib kontoritarvete müügiesindajat. Ettevõttes on kombeks korraldada mitu korda aastas sprotlikke üritusi. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul ei ole ettevõttel kandidaatide spordiharrastuste vastu õigustatud huvi TLS § 11 mõttes, kuid kandidaadi spordihuvi võib olla tööandja silmis eeliseks. Kui ettevõte kandidaadi sportimise kohta küsib, ei tohiks kandidaati valikust välja jätta sellele küsimusele vastamata jätmine tõttu. Selliste täiendavate andmete küsimisel ei tohi siiski eksida diskrimineerimiskeeldude vastu.

TLS seletuskirjas viidatakse praktikas väga levinud olukordadele, mil tööandja tunneb huvi töötaja eraeluliste andmete, nt laste vanuse või tulevase pereplaneerimise kohta, et leida töötaja, kes keskenduks maksimaalselt, ilma takistusteta, töötamisele. Seletuskirjas on märgitud, et sellise informatsiooni kasutamine töötaja valikul on ilmselgelt diskrimineeriv.

Nii tööandja kui ka kandidaadi seisukohast vaadates saab heaks lahenduseks pidada levinud praktikat, kus kandidaadil lihtsalt palutakse esitada elulookirjeldus ja kandideerimisavaldus (või motivatsioonikiri). Sellisel juhul on kandidaadil võimalik vabalt otsustada, mis isikuandmeid ta soovib avaldada. Kuivõrd kandidaat on andmed ise avaldanud, võib tööandja neid andmeid ka vabalt kandideerimisprotsessis kasutada (pidades siiski silmas diskrimineerimiskeeldu).

Kui elulookirjelduses pole kajastatud andmeid, mille vastu tööandjal on tõepoolest õigustatud huvi, on tööandjal võimalik need täiendavalt juurde küsida. Kui tööandja aktsepteerib ainult tööportaalide kaudu kandideerimist, siis tuleks vaadata, kas tööportaalis saab koostada elulookirjelduse omal äranägemisel või tuleb kasutada etteantud formulari ning kas ja millistele küsimustele vastamine on kohustuslik.

Tööportaalide teenuste kasutamine ei vabasta tööandjat vastutusest Isikuandmete kaitse seadus (IKS) ja TLS nõuete täitmise eest, kuivõrd tööandja on sellisel juhul ikkagi vastutav töötleja IKS § 7 mõttes. Seetõttu peakski tööandja üle kontrollima tööportaali poolt kandidaatidelt nõutavad andmed.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Elis VaiksaarSekretar.ee ärijuhtTel: 5613 9851
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700