16. november 2019

Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Õigustatud huvi puudumise eeldamine tähendab seda, et vaidluse korral on õigustatud huvi tõendamise kohustus tööandjal.

Õigustatud huvi tuleb Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul hinnata lähtuvalt konkreetsest töösuhtest, võttes arvesse täidetava ametikoha nõudeid. Lisaks kirjalikele dokumentidele, nagu õigusaktid, ametijuhend ja tööleping, võivad nõuded ametikoha suhtes tuleneda ka näiteks kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest ning käitumiskoodeksitest.

TLS seletuskirjas märgitakse, et äratuntavaks oluliseks huviks on töölepingu puhul näiteks füüsiline vastupidavus, kui see on töö tegemise üks eelduseid. TLS seletuskirja kohaselt saab sellisteks küsimusteks, mille vastu tööandjal eelduslikult huvi ei ole, pidada muuhulgas küsimusi pereplaneerimise, veendumuste ja hobide kohta.

Ka Andmekaitse Inspektsioon nõustub, et üldjuhul ei tohiks tööandjal hobide vastu õigustatud huvi esineda, kuid täiesti välistatud see ilmselt tõesti pole. Küll aga ei saa õigustused hobide kohta küsimuste esitamiseks olla üldist laadi, vaid peavad olema objektiivselt põhjendatud ning ametikoha nõuetega seostatavad. Näiteks asjaolu, et kandidaadile meeldib krossi sõita või langevarjuhüppeid harrastada, ei saa olla Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul tööandja õigustatud huviks lihtsalt sel põhjusel, et tööandja saab sellest teha järelduse, et töötaja võib tihti (vigastuste tõttu) haiguslehele jääda.

On avaldatud arvamust, et hobid võivad hästi iseloomustada kandidaadi isikut ning anda eeliseid töökoha saamisel - näiteks innovatiivse või loova meeskonnaliikme otsingutel võivad omapärased hobid olla heaks indikaatoriks. Andmekaitse Inspektsioon kahtleb, kas sellist põhjendust saab siiski käsitleda õigustatud huvina. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peaksid esinema siiski konkreetsemad seosed hobide ning ametikoha nõuete vahel.

Hobid ja harjumused võivad Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul olla tööandja õigustatud huvi objektiks näiteks juhul, kui ametiga selgelt kaasneb märkimisväärne avalik huvi töötaja isiku vastu või kui töötaja peab olema oluliseks eeskujuks (näiteks kooli direktor). Sellisel juhul peaks huvi piirduma ainult selliste hobide ja harjumuste väljaselgitamisega, mis ametiga ühiskonnas üldiselt tunnustatud moraalikriteeriumite kohaselt kokku ei sobi.

Avaldatud on arvamust, et pearaamatupidaja kohale kandideerijate puhul on oluline teada, ega pole tegemist nt kasiinosõltlasega. Kasiinosõltuvus ei ole siiski kindlasti enam hobi, vaid haigus (ja seega kuulub delikaatsete isikuandmete hulka). Ka Euroopa Andmekaitseinspektor leiab, et kohustuslikuks ei tohiks teha vastamist küsimusele tööga mitteseotud oskuste, sportimise ja sotsiaalsete tegevuste kohta. Samas aktsepteeritakse vajadust selgitada välja kandidaadi sobivus ka pikemas perspektiivis, võttes arvesse võimalikku karjääriarengut.

Praktikas on tihti huvi tuntud ka selle vastu, kas tööandjal on õigus nõuda lisaks kooli lõpudiplomile ka hinnetelehte. Hinnetelehed kehtivad ainult koos diplomiga, aga mitte vastupidi. Diplom kehtib ka ilma hinneteleheta. Seega ei saa põhjendada hinnetele nõudmist sellega, et diplom ilma hinneteleheta ei kehti. Kas aga tööandjal võiks olla õigustatud huvi lisaks diplomile ka hinnetelehe vastu, tuleb hinnata konkreetse ameti seisukohast. Hinnetelehel on kajastatud läbitud õppeained ning näiteks ameti pidamiseks vajaliku õppeaine läbimise tõendamiseks võib hinnetelehte nõudmine olla Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul õigustatud.

Andmed, mille suhtes tööandjal ei peaks reeglina õigustatud huvi olema, langevad paljuski kokku ka selle loeteluga, mille alusel ei tohi kandidaate töölevärbamisel diskrimineerida. Võrdse kohtlemise seaduse § 2 kohaselt ei tohi töötaja valimisel eelistusi teha rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude, ega seksuaalse sättumuse alusel.

Põhiseaduse § 12 keelab lisaks diskrimineerimise ka keele, päritolu ning varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu. Ametiühingute seaduse § 19 keelab tööotsija õiguste piiramise töötajate huvide esindamise tõttu või sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest.

Samas näiteks kui keeleoskus on ametikoha kvalifikatsiooninõuete osa, on andmete nõudmine keeleoskuse kohta siiski õigustatud; naisbaleriini värbamisel on tema sugu oluline; poliitilised vaated omavad tähtsust erakonna kontori töötajate puhul, aga mitte autojuhina töötamiseks; usuline kuuluvus võib omada tähtsust religioosse ajalehe peatoimetaja puhul.

Foto (mis ju muuhulgas annab infot ka isiku rassilise kuuluvuse kohta) vastu saab Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul olla õigustatud huvi töökohtade puhul, kus välimus ongi tõepoolest määrava tähtsusega, nt modellid, konkreetse filmirolli osatäitja. Lisaks õigustatud huvi olemasolu nõudele peab kandidaatide isikuandmete töötlemisel järgima kõiki Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) nõudeid, sh IKS § 6 punktides 2 ja 3 sätestatud minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuet. Kõikide küsitavate andmete puhul peab tööandja endale aru andma, kas andmed on ikka tõesti valiku tegemisel vajalikud ning kas just sellises ulatuses.

Näiteks väärteo- ja kriminaalkaristuste osas saab tööandjal Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul õigustatud huvi olla reeglina vaid kehtivate karistuste vastu ning ainult selliste süütegude osas, mis omavad tähtsust konkreetse ametikoha puhul. Vales kohas sõidutee ületamine või parkimisnõuete rikkumine on väärteokorras karistatav, kuid selliste süütegude vastu ei ole Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul õigustatud huvi tööandjal, kui ta palkab endale raamatupidajat või koristajat.

Õigustatud huviks ei saa Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul pidada soovi teada saada, kas „kandidaat on ikka aus inimene“ või kas talle saab usaldada „vara käitlemist“. Õigustatud huvi kandidaadi poolt varavastaste kuritegude sooritamise kohta info saamiseks sõltub kindlasti sellest, milliste varaliste väärtustega on tegemist ning kuidas käitlemine toimub (kas töötaja töötab üksi ilma järelevalveta või koos teiste kolleegidega, kas tööd tehakse kliendi juuresolekul).

Neid reegleid tuleb silmas pidada ükskõik mis viisil kandidaadilt andmete küsimisel, sh ka juba töökuulutuses nõutavate andmete loetlemisel, küsimuste ankeedi koostamisel, töövestluse läbiviimisel. Seejuures ei ole vahet, kas värbamist toimetab tööandja ise või kasutab ta selleks tööjõuvahendusfirmat.

Tööandja ei saa eeldada, et töötaja oskab hinnata adekvaatselt, mille vastu tööandjal on põhjendatud huvi ja mida küsib tööandja selleks, et selgitada välja kõige „mugavam“ töötaja. Seepärast on oluline, et tööandja selgitaks küsimuste esitamisel, mis eesmärgil ta midagi küsib, kuidas see on tulevase tööga seotud. Andmete töötlemise eesmärgi selge ja täpse määratlemise nõue tuleneb tegelikult otseselt ka IKSist (§ 6 p 2).

Selgitamise kasu on mõlemapoolne – kandidaat saab aru, mis eesmärgil temalt andmeid küsitakse ning väheneb oht, et ta peab ekslikult küsimust põhjendamatuks ning seetõttu ei anna tõest infot. Kui tööandja ei selgita, mis põhjusel ta andmeid küsib, peaks kandidaat küsimusi hindama mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 7) lähtudes – milliste asjaolude vastu võiks olla õigustatud huvi samas olukorras heas usus tegutseval isikul.

Andmekaitse Inspektsioon nõustub Euroopa andmekaitseasutuste töörühma seisukohaga, et töösuhtes tööandja kohustuste täitmiseks vajalike andmete kogumine juba kandideerimisfaasis ei ole õigustatud. Tööle värbamise protsessis saab olla õigustatud huvi ainult selliste asjaolude vastu, mille põhjal tehakse tööle värbamise otsus.

Seega ei või tööandja küsida kõikidelt kandidaatidelt nende pangarekvisiite, alaealiste laste olemasolu, ametiühingu liikmeksolekut põhjendusega, et tööandjana on tal vaja andmeid, et palka maksta, ametiühingu liikmemakse kinni pidada ning lapsevanematele täiendavaid puhkusepäevi anda. Selliste andmete küsimine on õigustatud ainult sellelt, kelle tööandja on välja valinud ja otsustanud tööle võtta.

Kokkuvõttes: tööandjal on õigus nõuda tööle kandideerijalt vaid selliseid andmeid, mis on vajalikud värbamisotsuse tegemise faasis ja mille teadmiseks eksisteerib tööandja õigustatud huvi seostatuna konkreetse töösuhte iseloomuga ja täidetava ametikoha nõuetega.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon