Tööelu.ee • 20 veebruar 2020

KOGEMUSED: kolm Eesti naist ettevõtjatena Euroopas

Meile omane paberivaba e-asjaajamine tugitoolist tõusmata tundub olevat enesestmõistetav. Kui mõni veebileht ei toimi, tekib kuri ussiviha. Ent missuguses keskkonnas tegutsevad ettevõtjad teistes riikides? Oma kogemusi vahendavad kolm naist, kes on mituteist aastat elanud välismaal, tegeledes seal ka ettevõtlusega.

Foto: Shutterstock

Roberta Einer (27), viie aasta eest Londonis moefirmaga alustanud moedisainer, kes oma luksuslikke kollektsioone esitleb London Fashion Week´il:

„Mind aitas ettevõtlusega alustada Euroopa Liidu rahastatud British Fashion Council (Briti Moekonsul). Nemad pakuvad abi ja vahendavad mulle sobilikke inimesi, kellelt parima hinnaga teenuseid osta. Tänu sellele organisatsioonile olen tundnud end olevat heas positsioonis, sest ärijuhtimist pole ma kunagi õppinud. Seetõttu ei oleks ka teadnud, kust otsast alustada.

Palgal on mul alaliselt neli töötajat, aga moenädala lähenedes on neid kolm korda rohkem. Lisaks ostan teenuseid erinevatelt ettevõtetelt nagu tehased, müügi- ja pressiagentuur ning pressi showroom, kuhu tuleb iga kuu teatud summa maksta.

Maksuametile edastan ma maksuinfot iga kolme kuu tagant. On võimalus oma ärimudelile kõige mugavamat varianti valida: teed seda iga kuu, kolme kuu tagant või korra aastas. Kui ettevõttes midagi jääb kahe silma vahele, siis nad võtavad ühendust ja küsivad üle. Alati saab kõike täpsustada, loomulikult kirja teel. Asjaajamine on aeglane – näiteks saadan maksuametile oma maksuinfo. Kui nemad peavad mulle maksma, siis võtab see aega 7-8 kuud, sest vahepeal saadetakse mitmeid kirju, millal nad saavad raamatupidamist kontrollima tulla jne. Kõik käib teotempos.

Maksuamet saadab omakorda ise asjade kohta erinevaid kirju, et nad on mu dokumendid kätte saanud vms. Mul on maksuameti kirjade jaoks oma kast, sest meilitsi keegi ühendust ei võta, isegi, kui nad soovivad kohtuda. Kaks korda nädalas avan kirju, tegelen nendega ja saadan raamatupidajale. Kogu asjaajamine toimub posti teel.

Mingit e-majandust ei ole. Kõik on paberkandjal. Kui maksuamet tuleb iga paari aasta tagant ettevõtet kontrollima, siis kulub neil minu juures päevi.

Sama puudutab panka: kui erakliendid maksavad mulle arveid, siis pank saadab alati paberil kirja, et keegi on mulle teatud summa tasunud. Mul on igavene paks kaust paberkandjal infot. Kui ma ise tahan pangas midagi muuta, siis pean kas kohale minema (kokkusaamine peab olema eelnevalt kokku lepitud) või saan rääkida telefonitsi, aga neti kaudu midagi ajada on võimatu. Kolmeteistkümne aasta jooksul Inglismaal olen selle pika ja aeglase süsteemiga ära harjunud, teistsugust kogemust mul ei ole. Eestis olles tunnen end nagu noor pensionär, kes peab e-asjajamise oskusi õppima.“

Riina Ilves (57), asutas üheksa aasta eest oma puhastusteenindusfirma Helsingis, olles pea sama palju aastaid olnud sealsamas ka palgatöötaja:

„Kui Soomes ettevõtte registreerid ja paar instantsi läbi käid, siis hakkab kõik jooksma. Alguses on natuke pusimist, aga seejärel läheb lepase reega.

Maksuametisse minnes ei teki stressi, nad seletavad lahkelt. Kui oled alles Soome läinud, siis teatud telefoninumbritele helistades saad tasuta infot või broneerida endale aja, et teada saada, mis on su õigused ja kohustused. Olen käinud korra konsultatsioonil, sest olin midagi jätnud teadmatusest tuludeklaratsiooni märkimata. Seitse aastat tagantjärele võib seda parandada. Tegin avalduse, et maksuamet vaataks mu paberid üle ja nemad aitasid.

Kui oled maksuametile alla viie euro võlgu, siis saabub teade ja hakkab jooksma viivis. Ametnikud on viisakad, aga pead ise olema väga punktuaalne.

Minu eest ajab maksuametiga asju raamatupidaja, vaid oma tulumaksu maksan neile ise. Info saabub postiga, saan ära märkida kuupäevad, mil mu tulumaks maha arvestatakse.

Maksan tulumaksu kolm korda aastas, teatada tuleb oma arvatav palk. Seejärel saadetakse koju kiri, palju pead aasta jooksul selle pealt makse maksma. Kui näed, et summa läheb üle, siis helistad või saadad neile kirja, kui palju su sissetulek tõusis. Seejärel saadavad nad sulle info, milline on viimasena makstava tulumaksu summa või saabub järgmisel aastal koju teade, palju neile võlgu oled, mis peab olema 1. märtsiks makstud. Teenindus on sõbralik, ametnikud viisakamad ega haugu su peale. Soomes saad asju ajada nii elektrooniliselt kui paberil, aga Eestis paberkandjal võimalust pole.“

Marge Pill (40+), ettevõtja Hispaanias, kes on Hispaanias elanud viisteist aastat ja pühendunud mitmele valdkonnale:

„Kui ma 2004. aastal Hispaaniasse kolisin, siis jätkasin seal Eestis registreeritud ettevõttega Spain24, mis tegutseb edukalt tänaseni. Tegelen puhkusemajutuse organiseerimise ja kinnisvara ostu-müügiga Hispaania lõunarannikul. 2018. aastal asutasin uue ettevõtte ― kvaliteetsete ja kaasaegsete kaubamärkidega sisustuspoe Fiore Studio Y Décor turismipiirkonnas Malagas. Selle idee elluviimiseks kasutasin võimalust võtta end töötuna arvele, sest Euroopa Liidu rahalisel toel pakutakse personaalset nõustamist, koolitusi ja erinevaid töötubasid. Minu kui välismaalase vastu oldi sealjuures väga vastutulelikud ja abivalmid: anti nõu, kuidas koostada äriplaan, teha vajalikud toimingud maksuametis, käivitada ettevõte jms. Soovi korral aidatakse taotleda alustavale ettevõttele laenu, mida on välismaalasel tunduvalt keerulisem saada kui kohalikul.

Asjaajamine pole Eestiga võrreldav. Bürokraatiat on palju. Arusaamad ja toimingud, mis eestlastele võivad tunduda elementaarse ja iseenesestmõistetavana, Hispaanias tihti ei kehti.

Asutades osaühingu, tuleb tasuda igakuist juhatuse liikmemaksu ca 350 eurot kuus, mis on ettevõtte omanikule kohustuslik. Lisaks peab muidugi maksma igakuiselt töötasult tulumaksu. Eestiga võrreldes on Hispaanias maksud kõrgemad.

Aruannete esitamiseks olen palganud raamatupidaja ehk assesoria, kes vastavalt seadusele kvartaalselt vajalikke pabereid edastab. Internetikasutus on Hispaanias endiselt lapsekingades, enamike toimingute tegemiseks tuleb vastavasse asutusse ise kohale minna.“

Seega ― soovides meie naabritest pisut kaugemates Euroopa Liidu riikides ettevõtlusega tegeleda, tuleb lisaks kirjatarvikutele hankida mugavad jalanõud ja varuda hulga kannatust, et ajada joonde asju, milleks meil on vaja vaid netiühendust.

Eurostati hiljuti avaldatud värskeima uuringu kohaselt (vt allolev tabel), mis hõlmab 2018. aastat, ilmneb võrdlusena, kuivõrd palju inimesed ametiasutustega neti teel oma ametiasju ajavad.

Foto: Eurostat

Allikas: Tööelu

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700