Autor: Sekretär.ee • 21. mai 2020

Kuid on ka teine, pikaajalisem risk, mis meid kõiki ohustab, mida võib olla keerulisem märgata, aga mis ei ole sugugi väiksem oht meie heaolule. See on risk vaimsele tervisele – oht, et vaimsed ja emotsionaalsed haavad globaalsest kriisist jäävad meiega kuudeks või isegi aastateks.

Paljud inimesed on juba kogenud vaimseid probleeme. Osa puhul võib see ilmneda ärevuse, depressiooni, muretsemisena või toidu, alkoholi, narkootiliste ainete kasutamisena, et tuimastada igapäevaste halbade uudiste mõju. Teiste jaoks pole mõju vaimsele ja emotsionaalsele enesetundele veel avaldunud. Ilma ennetavate tegevusteta võime aga kõik kogeda probleeme eesootavate raskustega toimetulemisel.

Kuidas kujundada paremat vaimset ja emotsionaalset vastupanuvõimet keset kriisi? Siin on viis tehnikat, mis aitavad meil meeles pidada vaimse tervise tugevdamise tähtsust.

1. Sõnasta ümber enese eest hoolitsemise olulisus

Esimesena peaksime muutma viisi, kuidas mõtleme enese eest hoolitsemisest. Töökultuuris, mis väärtustab tulemusi ja tootlikkust, harjume mõtlema enda eest hoolitsemisest kui luksusest. Praegusel erakorralisel ajal aga ei tähenda enda eest hoolitsemine pelgalt seda, mida teha, et suurepärane välja näha ja ennast hästi tunda, vaid see on hädavajalik tegevus, et eesoleval ajal psühholoogiliselt hästi toime tulla.

2. Võta iga päev aega enda vaimse tervise hoidmiseks

Vanad rutiinid on murtud kontorite ja koolide sulgemisega ning kodus püsimisega. On väga oluline luua uued rutiinid, isegi rituaalid, et struktureerida päeva kulgu ja jätta aega enda jaoks meeldivatele tegevustele, näiteks treening, meditatsioon, tervislik toitumine ning suhtlemine pereliikmete ja sõpradega. Need tegevused tuleks panna kirja kalendrisse, et teised tegevused neid tagaplaanile ei jätaks.

3. Maga korralikult

See tundub iseenesestmõistetav, aga unel on keskne roll raskustega toimetulemisel. Uuringud näitavad, et une ajal töötab aju läbi keerulisi emotsioone ning puhastub kahjulikest ainetest. Ilma selleta muutuvad sellised emotsioonid nagu ärevus, hirm ja ärritus veelgi intensiivsemaks. Hea unega on meil parem suutlikkus raske ajaga toime tulla. Taastumiseks on vajalik seitse kuni üheksa tundi und igal öösel.

4. Juhi oma digitaalset tarbimist

Paljud muretsesid nn ekraaniaja pärast. Nüüd, töötades virtuaalselt, on kogu meie aeg ekraaniaeg. Niisiis tuleb olla veelgi teadlikum oma digitaalse info tarbimisest. Kui planeerid tunnise kohtumise Zoomis, siis tasub küsida, mis on selle mõte. Kas see võimaldab saada paremat kontakti? Kui istud teleka ette või hakkad telefonist uudiseid vaatama, tasub endalt küsida, mis mind selleks sunnib? Kui palju uudiseid pean ma tarbima, et oleksin informeeritud, aga mitte traumeeritud?

5. Harjuta lahkust

Kui kriisi ajal on midagi head, siis võib see seisneda selles, et erakordsed headuse väljendused toimuvad just siis, kui ajad on rasked. Me võime aga olla stressis, üleväsinud ja ärevil ning siis ei tule lahkus meelde. Et seda vältida, võiks lahkuse muuta oma igapäevaseks harjumuseks. Vaata, mis juhtub, kui teed väikseid lahkeid tegusid oma pereliikmetele, naabritele või kogukonnale iga päev. Uuringud näitavad selgelt, et lahkusest pole kasu mitte ainult maailmale, vaid see tekitab hea enesetunde ka abistajale.

Need lihtsad sammud aitavad sind olla parema vastupidavusega nüüd ning kujundada hakkama saamise harjumusi tulevikuks. Pikema aja jooksul on suurema tõenäosusega meie raskused mitte niivõrd füüsilise tervise kaitsmisega seotud, kuivõrd emotsionaalsete tagajärgedega tegelemine peale globaalset kriisi. Seetõttu tasub kindlasti tähelepanu pöörata ennetavatele tegevustele.

Allikas: tööheaolu.ee