Autor: Sekretär.ee • 13. oktoober 2020

Gawdat on juba kaheksa aastat pühendanud oma elu sellele, et võimalikult paljud inimesed oleksid õnnelikud. Alguse sai see aga äärmiselt kurvast sündmusest. Tema poeg Ali suri ootamatult rutiinse pimesoolelõikuse käigus 2012. aastal. Kõigest 17 päeva hiljem valas Gawdat oma südamevalu kõige uskumatumasse tegevusse – ta lõi õnnelikkuse valemi. See on nüüdseks kuulus valem raamatust „Solve for Happy”: õnnelikkus on võrdne või suurem kui sinu elusündmused, millest on lahutatud sinu ootused, milline elu peaks olema.

Kuid see polnud tema jaoks piisav. Ta lõi ettevõtte One Billion Happy (miljard õnnelikku) ja soovib seda eesmärki saavutada esinemiste ja üritustega üle maailma.

Intervjuu temaga on ilmunud väljaandes People Management.

Sul on aastate jooksul olnud uskumatuid projekte, mis sa arvad, milline on hea juhtimine kriisiajal?

Sellises olukorras nagu praegu saab hea juht tõeliselt silma paista. Parimad juhid juhivad eeskujuga ning räägivad kirega. Ma usun, et juht peab jõudma oma inimesteni sagedamini, julgema olla haavatav, olema avatud võimalustele, mida pandeemia pakub ning kuulama oma inimesi kas või Zoomi kaudu.

Vajame kõige enam juhti, kes viib aktiivselt ellu oma kirge ja veab tegevust eesliinil, mitte ei lükka asju tagareast. Ilmselt ei ole võimalik öelda, et käitu nii ja sa oled liider. Mõned inimesed juhivad karismaga ja teised usaldusega. Need on erinevad juhtimisstiilid, aga mõlemad on tõhusad.

Milline oleks mõju ettevõttele, kui tema eesmärk oleks teha iga töötaja õnnelikuks?

Ma olen elanud sellises keskkonnas. Google’i algusaastatel, kui seal töötasin, oli meil usk, et inimeste leidlikkuse ja kire tulemus ületab suuniste põhjal tehtud töö tulemused. Ma usun, et õnne tähendus on tänapäeva maailmas segane ja tõeline õnne definitsioon võiks olla rahutunne sellest, et sinu praegune keskkond ja elu on sinu jaoks korras.

On uuringuid, mis näitavad, et õnnelikud inimesed on 12% tulemuslikumad kui need, kes ei ole õnnelikud. Samuti on nad enam pühendunud. Nii et võib mõelda, et töötajate õnnelikkus mõjutab tulemit ühes või teises suunas 12%. Samuti on õnnelikes keskkondades rohkem innovatsiooni ja suurem tootlus.

Kui ma töötasin Google’is, oli mul lihtne lähenemine juhtimisele. Minu asi ei olnud enam tööd teha, vaid usaldada oma meeskonda töö tegemisel. Mina keskendusin sellele, et luua keskkond, kus nad tundsid ennast suurepäraselt ja tahtsid tööd hästi teha. See viis selleni, et ma sain oma meeskonda parimad inimesed ja minust sai suurepäraste tulemustega juht. Mitte et ma ise midagi teinud oleksin, vaid minu töö eesmärgiks olid minu inimesed.

Kas sa kasutasid oma õnne valemit, et seda saavutada ja kas seda üldse on võimalik rakendada töökohal?

Keerulised süsteemid paistavad keerulised siis, kui me need keeruliseks teeme. See tundub imelik, aga nii see on. Me teeme õnne keeruliseks. Õnne ei loo elusündmused iseenesest, me oleme õnnelikud siis, kui see sündmus, mis juhtub, vastab meie ootustele, et milline see peaks olema.

Seda saab kindlasti rakendada töökohal. Õnn on, kui sinu elu praegusel hetkel on sinu jaoks okei ja seda saab mõõta, kui sageli sa tunned, et kõik on korras. Kuna me töökohtades mõõdame töörahulolu, siis saab ulatuslikult mõõta ka nn okei-tunnet. Küsime sellist küsimust: „Arvestades kõike, on sinu jaoks okei töötada siin veel üks aasta?“. Kui vastus on jah, siis järelikult sündmused – kuigi nad ei pruugi olla täiuslikud – vastavad ootustele.

Kuidas mõjutab praegune kriis töötajate õnnelikkust?

Aastaid on töökoht olnud ettearvatav – sa lähed iga päev samasse keskkonda ja teed samu ülesandeid. Isegi kui tehti muudatusi, siis oli see osa strateegiast ning sellega kaasnes tegevusplaan.

Nüüd oleme keset suurt pandeemiat, mis sulges meid kodudesse ega võimalda meil elada ja tegutseda nii, nagu alati teinud oleme. Sellel võivad olla märkimisväärsed mõjud meile ja meie töövõimele.

Paljude inimeste jaoks on keeruline hoida töö tulemuslikkust, sest nad on harjunud inimestega suhtlema ja võib olla raske iseendale iga päev eesmärke seada. COVID-19 tõstab tulemuslikkuse ja õnnelikkuse teemasid töökohtades rohkem esile. Minu eesmärk on selgitada seda, mis on juhtunud, aga leida üles ka seda, mida meil on võita praegusest keskkonnast. Ma soovin, et sellest kogemusest saab võimalus, mitte takistus, ja see aitaks meil pandeemiast paremana väljuda.

Allikas: tööheaolu.ee