Selline tööviis aga ei ole jätkusuutlik ja tuleb võtta aega, et olukorda analüüsida ning vajalikke muudatusi ette võtta.
Muudatus algab peatumisest ja see vajab mõtlemisaega. Muudatused töötamises, eluviisis ja oma tegevustes algavad sellest, et võtame aja ja mõtleme ausalt oma olukorra peale: kuidas mul läheb, kuidas ma jaksan? Kuidas sujub töö, mis tekitab pingeid ja stressi? Kuidas saaksin aidata endal paremini tööst taastuda? Ei saagi? Oma olukorra tunnistamine ja selle aktsepteerimine on esimene samm.
Motivatsiooni kasvatamine aitab õnnestumisele kaasa. Analüüsi oma olukorda rahulikult. Mõtle ka, mis kasu ja kahju on samamoodi jätkamisel. Kirjuta üles muudatuse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Tasub teha ka väikseid katsetusi – võta ette mõni muudatus, mis ei ole sinu jaoks liiga raske. Vaata, millised on selle tagajärjed. Õnnestumised teevad hea tunde ja kasvatavad motivatsiooni edasi liikuda.
Kui ebakindlus tekitab pingeid, siis pööra rohkem tähelepanu oma heaolule. Koroona ja kaugtööle siirdumine muutsid meie tööd erineval moel. Osale tõi see hingamishetki tööpäeva ja võimaluse pöörata endisest enam tähelepanu tööst taastumisele ning heaolule. Teistel jällegi muutus piir töö ja eraelu vahel ebamäärasemaks ning töötamine kestab hommikust hiliste tundideni.
Ebakindlus sellest, kuidas olukord edasi areneb, väsitab. On palju räägitud, et me peame õppima uue olukorraga elama ja see tähendab, et peame õppima ka uutmoodi oma heaolule tähelepanu pöörama.
Et tööst taastuda, on vaja püüda vähendada pingeallikaid töös. Lisaks on vaja kasvatada ka neid tegureid, mis energiat annavad. Tervislik eluviis on samuti aluseks tööst taastumisele, töövõimele ja heaolule. Piisav liikumine, kvaliteetne uni ja tervislik toit annavad energiat tööks ning aitavad taastuda nii, et energiat jätkub meeldivateks tegevusteks ka pärast tööd.
Allikas: tööheaolu.ee