On sõbrad need, kes jäävad
me juurde halvas-heas.
Meid saadavad me elupäevad
on tore olla nende seas.
---
Ajaratas aastaringe
nobedasti koob.
Sõpru, kes on jäänud hinge,
aeg taas kokku toob.
---
Et saada suureks
peab olema väike,
et oleks elu – peab paistma päike,
et oleks õnne – peab olema sõber,
kes hoiab sind ja abiks on kõiges.
---
Ei lähe iial meelest ajad,
mis veedetud koos sinuga.
Jää ikka minu sõbraks
ja vastan sulle samaga!
---
Sulle, kes sa oled olnud toeks,
nii rõõmus kui ka valus,
armastus nüüd hinge poeb
üle keha hakkab soe
ole igavesti minuga,
ma palun!
Öelda oleks niivõrd palju,
sõnu selleks liiga vähe,
karjuksin ma kasvõi valjult
sinuta ma eal ei harju
sinu jaoks ma alla tooksin
taevast kuu ja tähed!
---
Ole see, keda oodatakse.
Kelle juures on alati soe.
Kelle jaoks pole miski raske
Kelle käsi on alati toeks.
---
Sõprus ei küsi: „Palju sa kaalud?
Oled Veevalaja, Kalad või Kaalud?“
Sõber ei küsi: „Kus olid nii kaua?“
Kui tuleb sõber, katad vaikselt laua.
Sõber ei küsi: „Oled kaugel või ligi?“
Sõber teab niigi, kui pidid siis pidid.
Sõprus ei küsi: „Kas oled mu sõber?“
Ta tuleb sul karguks, kui ihu on nõder.
Ta ei küsi: „Kas olen sul ainus?“
Ta toob pudeli veini ja toetab su vaimu.
Sõprus iial ei küsi, kes noorem, kes vanem.
Ta on nagu hea vein, mida vanem seda parem!
Arm on üürike, sõprus püsiv.
Mina ta vanust iial ei küsi!
---
„Et sul alati oleks keegi, kellega võid jagada oma rõõme ja muresid.“
---
„Et sul ikka õnnestuks saada just seda, mida juba kaua igatsenud oled. Et sul oleks palju helgeid unelmaid, mis valgustaksid pimedamaidki päevi.“
---
„Et leiaksid rõõmu, avades oma lemmikraamatu, kuulates lehtede krabinat ning sõnade vastukaja sinus eneses.“
---
„Et oskaksid näha kevadet – imet, mis alati üllatab rohkem kui sa oskaksid loota.“
---
„Et mõistaksid laste kingitud rõõmu närtsinud võilillekimbust, pisut lustitud kommist, maast leitud käbist, paist..“
---
Olgu sul alati:
õhk hingamiseks,
tuli soojendamiseks,
vesi joomiseks,
maa elamiseks
ja
Sõber armastamiseks!
---
Kui sõber hea,
siis kevad tuleb pea.
Talle kingin lille,
tema mulle pilli.
Talv meil kurvameelne,
suvi lõbus, rõõmsameelne.
Lähme õue mängima,
sõpradega hängima.
---
Sõber, elu olgu pikk
nagu toosis tuletikk...
Ole ikka õnnelik
nagu kapsa kallal sikk!
---
Sõber, kui mind sõbraks pead.
Anna märku. Ootan. Tead!
Unusta mu väiksed vead..
Saada kasvõi needki read!
---
Minu südames sa elad
kenas päiksepoolses toas.
Minu südames sa elad
suure armastuse loal.
Minu südames sa elad -
seda keelata ei saa,
sest mu südamesse sisse
oled kirjutatud sa.
----
Kui olen su ema või naine,
su armsamast armsam õde –
kui oled mu isa või vend,
mu armsamast armsam tõde –
et kui kohtuvad sõbrad,
armsamast armsamad need –
ei olegi tähtis, kus oled
ja mida siis lõpuks teed.
---
Sõber tunneb sõpra silmist,
sõber sõpra unustada saa
Sõber peab sõpra hoidma, kaitsma ja..
---
Ära unusta sõpra,
ära unusta mind,
ära unusta sõpra,
kes armastab sind!
---
Kui võiksin anda sinule
ühe omaduse
annaksin sulle
võimaluse näha iseennast nii,
kuidas teised näevad sind.
Siis võiksid tähele panna
kui võrratu sa oled!
---
Ole nael, mis püsti hoiab maja.
Ole tuul, mis kohisemas puudes.
Ole soolaks sõrbra supipajas
ja tea, et sind on väga-väga vaja.
---
Bussis valin varjupoole,
muidu hoian sinu poole..
Maasikas on punane
sealt, kus suudleb päikene!
---
Sõber on nagu puu, mis suveteel varju heidab.
Sõber on nagu päike, mis parimat päeva täidab.
Sõber on nagu lill, mida kantakse südame ligi.
Sõber on nagu aare, tast ei loobuta ometigi.
---
Allikad: sekretär.ee, pistik.net, luuletus.ee