Autor: Sekretär.ee • 29. juuni 2021
Kas isikuandmete kaitse üldmäärus annab inimesele õiguse nõuda kõigi enda andmete unustamist?
Ühiskonnas on kohati liigseid ootusi tekitanud unustamise õigus. Paljudel juhtudel on see õigus aga piiratud. Inimene saab andmetöötlejalt nõuda vaid selliste andmete kasutamise lõpetamist, mid akas pole enam vaja või mille edasiseks kasutamiseks puudub alus. Õigus tuleneb aga andmetöötluse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest.
Foto: Pixabay
Iga andmetöötleja vajab andmete saamiseks, kasutamiseks, avaldamiseks või avalikustamiseks ja samuti edasiandmiseks põhjust, ehk õiguslikku alust ning seda iga tehtava toimingu jaoks eraldi. Näiteks, kui üks andmetöötleja teeb isikuandmetega kolme erinevat toimingut, on reeglina vaja kolme õiguslikku alust.
Juhul, kui andmetöötleja saab kustutamise nõude, aga reaalsuses on andmetöötluseks olemas õiguslik alus, ei pea taotlust rahuldama. Igat keeldumist peab põhjendama (ÜM art 6 isikuandmete töötlemise seaduslikkus).
Mõnikord võib olla andmetöötlus seotud ühiskonna avalike huvidega. Näiteks, kui andmetöötlus toimub rahvatervise ja teadus- või ajaloouuringute eesmärgil, võib töötlejal olla õigus andmete kustutamisest keelduda. Olukorras, kus töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks, tuleb kaalutleda, kumb õigus on suurem, kas inimese õiguse privaatsusele või sõnavabadus.
Inimesel on õigus isikuandmete kustutamisele:
1) tema isikuandmeid ei ole enam vaja sellel eesmärgil, millega seoses need on kogutud või muul viisil töödeldud;
2) inimene võtab töötlemiseks antud nõusoleku tagasi ning puudub muu õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks;
3) tema isikuandmeid on töödeldud ebaseaduslikult.
Isikuandmete kustutamist reguleerib üldmääruses artikkel 17. Kustutamise nõue tuleb esitada andmetöötlejale, kellel on vastutus andmete nõuetekohase töötlemise ees (vastutav töötleja)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!