Autor: Elis Vaiksaar • 14. juuli 2021

Oma põhihariduse omandas Linntam Tallinna 21. koolis, kust suundus gümnaasiumi Tallinna Prantsuse Lütseumisse. 2011. aastal alustas ta Tartu Ülikoolis juuraõpinguid ning 2017. aastal omandas Albert sellel erialal magistrikraadi. Rääkisime temaga veidi juttu ning uurisime, kuidas kõik alguse sai ning kuidas on siiani kulgenud.

Kui peaksite ennast ja oma tausta lühidalt tutvustama siis kuidas seda teeksite?

Olen vandeadvokaat Albert Linntam ning praktiseerin Advokaadibüroos Sorainen alates 2015. aastast. Advokaadiks sain 2017. aastal ning olen spetsialiseerunud majandusalastele kohtuvaidlustele, puudutagu need näiteks juhatuse liikme vastutust, rahapesu tõkestamise piiranguid või kannatanu esindamist kriminaalmenetluses. Olen Sorainenis ka meie venekeelsete klientide ärivaldkonna juht.

Juhiabide praktiline sügiskonverents 2021 „Juhiabide töö muutunud maailmas”

4. novembril

Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses

Osta pilet SIIT!

Enamasti on inimestel lapsepõlve unistused. Kelleks soovisite teie väikese poisina saada?

Lapsepõlves, eriti algkoolis, oli soov saada ”kas lauljaks või näitlejaks”. Ilmselt oli see seotud natuke ka sellega, et terve mu elu on olnud seotud muusikaga ning algkoolis käisin lühikest aega ka näiteringis. Õnneks saab ka advokaaditöös aeg-ajalt esineda, olgugi et sootuks teises rollis. (naerab)

Ometigi langes otsus juurale. Mis hetkel hakkasid mõtted praeguse ameti suunas üldse liikuma?

Esimest korda mõtlesin tõsisemalt juuraõpingutele alles gümnaasiumi lõpuklassis. Varem kaalusin peamiselt filosoofia- ja ajalooõpingute vahel, kuid ei suutnud neile head ja huvitavat rakendust leida. Juurat läksin – ilmselt nagu paljud – õppima lootuses, et küllap see on maailmapildi avardamise mõttes kasulik ning vajadusel saab hiljem alati midagi muud õppima asuda.

Ilmselt ei suuda paljud inimesed ettegi kujutada, kui keeruline võib olla vandeadvokaaditöö. Mis teid kõige enam oma töö juures sütitab?

Õigusteaduse puhul paelub mind kõige rohkem selle vaheldusrikkus ja eripalgelisus. Näiteks on juura intellektuaalselt väljakutsuv ning vajab palju abstraktset mõtlemist, kuid on samal ajal üdini praktiline. Heade teadmistega võid teinekord aidata kellegi elu muuta.

Advokaaditöös on erinevaid tasandeid ja ülesandeid veelgi rohkem, alates praktiliste strateegiate väljatöötamisest ja kliendisuhtlusest ja lõpetades näiteks nooremate kolleegide juhendamisega või turundamisega.

Aina aktuaalsemaks teemaks on muutunud tasakaal töö ja eraelu vahel. Mida on vaja selleks, et olla edukas nii töös kui eraelus?

Kõige tähtsam on kirg selle vastu, mida teed. See aitab edasi raskematest momentidest, sealhulgas võib-olla enesekõhklustest.

Kuidas suudate ise tasakaalu nende kahe vahel hoida?

Kõige olulisem on mitte end liialt piitsutada selle eest, kui „töö ja eraelu tasakaalu” ei õnnestu saavutada. See on normaalne, et vahepeal tuleb keskenduda neist korraga rohkem ühele ja seda mõnikord isegi pikemat aega. Tähtis on eraelus mitte magada maha tähtsaid hetki ja proovida oma tööelu korraldada nii, et peamisteks prioriteetideks jääks aega. Pelgalt tundide mehaanilise jaotusega igas päevas ei ole minu arvates võimalik õiget tasakaalu leida.

Paratamatult kipuvad lained üle pea lööma isegi kõige rahulikumal inimesel. Kuidas end maha laete kui selline olukord tekkinud on?

Kõige parem viis pingeid maandada on kindlasti jooksmine. Ja mida valjema muusikaga, seda parem.

Kui juba jutt hobide peale läks, siis millega sisustate oma vaba aega?

Laulan korporatsioon Rotalia meeskooris ja mängin aeg-ajalt klarnetil jazzmuusikat. Lisaks meeldib kuulata erinevaid ajaloo ja (välis)poliitika teemalisi podcaste ja käia sõpradega jooksmas. Lisaks tervisespordile pean lugu muusikast, olgu selleks laulmine meeskooris või klarneti mängimine. Suure osa töövälisest ajast veedan ka oma 1-aastase pojaga.

Laseme mõttel lennata.. Kui teil oleks võimalik soovida endale kolm supervõimet, siis millised valiksid ning kuidas kasutaksid?

Mõtete lugemine – kuigi aeg-ajalt peab advokaaditöös seda tegema ka ilma supervõimeta, oleks see näiteks kohtuistungil abiks kindlasti.

Korraga kahes kohas viibimine – paljud olmetoimetused saaksid kiiremini tehtud.

Naiste mõistmine – seda kadestaks vist iga mees (naerab)