Autor: Annika Kald • 20. aprill 2022

Vastseliinas on peetud palju erinevaid pidusid, ka firmapidusid, kus stiiliks ongi keskaeg, sekka ka palveränduri temaatikat, tõdes Võrumaal asuva Vastseliina piiskopilinnuse isand ja SA juhatuse liige Ivar Traagel.

„Kogu sündmuse kava loome koos peo soovijaga, kus pakume välja meie variandid ning koostöös paneme kokku sobiva nii tegevuste, esinejate kui ka toidu osas. Soovi korral edastame pittu oodatud inimestele ka stiilselt kujundatud kutse koos päevakavaga. Oleme tegutsenud pidude korraldajana juba 11 aastat,“ märkis Traagel.

Ta täpsustas, et isegi kuni 70% sündmustest, nt koolitused ja ekskursioonid, korraldatakse Vastseliina linnuses kooliõpilastele, turismifirmadele ja eraisikutele. Ettevõtete ja asutuste peod annavad osakaaluks 20-25%. Samuti mainis mees, et koroona-aastatel 2020 ja 2021 langes sündmuste tellimuste arv umbes 50%.

Vastseliina linnusesse pittu saabujaid tervitatakse esmalt alati lauluga, kui nad just ise ei ütle, et nad seda ei soovi. Seejärel pakutakse linnuses keskaja maitsetega veine ja suupisteid ning siis minnakse külastusringkäigule. Ekskursioon toimub huumorivõtmes, kus peale ajaloo tutvustatakse ka eluolu, armastuse, karistamise jt teemasid. Läbi käiakse peamajast, kus tutvustatakse keskaega ja linnuse ajalugu, siis minnakse eraldiasuvasse palverännaku majja, kus selgitatakse lahti palverännu teema. Vastuse saavad küsimused, miks Vastseliina oli ja on ka praegu palverännu sihtkoht, kuidas palverändurid reisisid, sõid, ööbisid, millised olid ohud.

Osalejatel on võimalik läbida ka väike palverännu rada, mille pikkus on 3,5 km. Pärast seda saab palverännu majas kinnitada keha eripärase palveränduri toiduga, mida saab korraga pakkuda kuni 30 inimesele.

Soovi korral on võimalik vaadata ka linnuseala, pühakohta ja vaatetorne. Ka õhtusöögi saab kokku panna vastavalt soovile (kala, liha, uluki ja linnuliha). Enne söögilauda istumist pestakse laua taga käed, tutvustatakse lauakombeid ja siis vastavalt tellimusele on kaetud toidulaud. Roogasid saab olla kuni kolm käiku.

„Toitude vahele pakume soovi korral meelelahutust: kõhutantsijate etteasteid, töötube meisterdamiseks ja meelelahutusmänge. Talvisel ajal pakume ka õhtust linnusekülastust laternate valguses, kus räägime legende, pakume hõõgveini ja vaatame sisse teeliste kabelisse,“ ütles Traagel.

Soovitusliku osalejate arvu kohta märkis Traagel, et kui oluline on ka otsekontakt külalistega ning nn isiklikust lähenemisest lähtuv teenus, siis kõige parem on, kui grupi suurus on 25-45 inimest. „Olen teinud pidu ka 130 inimesele, kuid nii suurele seltskonnale on raske kõike sobivat pakkuda, siis jääb valikusse pigem ekskursioon, vahel ka palverännutee ja pidusöök,“ märkis ta.

Traagel lisas, et ettevõtteid, kes on käinud nende juures pidutsemas, on olnud palju, aga peojuht ei tea, kas need ettevõtted soovivad, et neid mainitakse.

Kostüümide kohta märkis linnuseisand, et kohapeal väljalaenutamiseks on 40 komplekti ning üha rohkem on näiteks eraisikud oma tähtpäevi pidades tellinud ka riietamise, aga tullakse ka oma temaatiliste kostüümidega. „Kuna riiete laenutus on väga tihedalt seotud inimese suurustega, siis püüame ikkagi alati leida sobiva lahenduse. Suhe riiete laenutamisel on pigem eraisik 80% ja ettevõtted 20%,“ märkis peokorraldaja ning lisas, et suviti renditakse neilt ka sageli suuremat väliala suvepäevade korraldamiseks, kus firmad ise sisustavad oma töötajate aega.

Rakvere linnus on keskaegset pidusööki müünud edukalt ka Piletilevi kaudu

Keskaja stiilis firmaürituse tarbeks on Rakvere linnuses juba paari aasta eest välja töötatud spetsiaalne programm nimega „Foogti pidusöök“, ütles Rakvere linnust haldava SA Virumaa Muuseumid kommunikatsioonijuht Vivian Lepa.

Pidusöögi lõpetab alati põleva mõõgaga tordi lõikamise etteaste ja kahuripauk. Lepa lisab, et linnuse suur saal mahutab laudade taha istuma ligi 60 inimest.

Kommunikatsioonijuht märgib, et nad on varem teinud „Foogti pidusöögile“ ka suuremat kampaaniat – pileteid on müüdud sellele sündmusele ka Piletilevi portaali kaudu ja huvi oli suur. „Tiimiürituse jaoks on see programm väga sobiv – viime osalejad rännakule läbi keskaja sööginaudingute ja meelelahutuse. Laual on suurepärane toiduvalik. Isuäratavale menüüle lisaks tutvustab õhtujuht Heerold pidusöögile tulnud külalisi, keskaegseid lauakombeid ning viib läbi meeldejääva seltskonnamängu,“ kirjeldas Lepa ning isas, et neil linnuses osalejatele kostüüme ei laenutata, aga nad on kõigil soovijail küsida neid mõnest teatrist laenuks.

Tartu Toomemäel saab teha vinge firmapeo isegi 500 inimesele

Toomkirik on Tartu ainus säilinud keskaegne hoone, seega on toomkirikus keskajale keskenduva firmapeo korraldamine igati asjakohane, ütles Tartu Ülikooli muuseumi kommunikatsioonispetsialist Ele Loonde.

Ta lisas, et firmadele pakutakse võimalust rentida peoruume nii kiriku taastatud osas, kus praegu asub Tartu Ülikooli muuseum, kui ka väljas toomkiriku varemete vahel. Suvisel ajal saab peo raames külastada tema sõnul ka toomkiriku vaateplatvorme, kust avaneb kaunis vaade tervele Tartule. „Tartu Ülikooli muuseumi valgesse saali mahub kuni 400 inimest, välitingimustes on toomkiriku varemete vahel võimalik korraldada üritus kuni 500 inimesele korraga,“ märkis Loonde, et neil saab korraldada ka väga suure peo, kuigi siiani pole keegi julgenud veel keskaja stiilis firmapidu ette võtta.

Ta lisas, et keskaja hõngu saab oma firma üritusele lisada näiteks temaatiliste ekskursioonide ja näituste külastustega. „Selle aasta algusest on näiteks avatud toomkiriku saladuste kamber, mis avab keskaegse kirikuga seotud seni vastuseta küsimusi. Muuhulgas saab oma kolleegile kõik südamelt ära rääkida pihikambris ja proovida pähe keskaegseid peakatteid“.

„Meie pakume tõesti ruume Lõuna-Eesti keskaja suurimas ja vanemas kirikuhoones. Tegu on Tartu kõige vanema ehitisega. Toomkirik oli keskajal kogu Eesti- ja Liivimaa suurim kahe torniga kirik, mis jäi pärast sõdu varemetesse. 19. sajandil rajati kirikusse ülikooli raamatukogu ja viimased 40 aastat on siin tegutsenud muuseum. Toomkiriku varemed on üks põnevamaid vabaõhuürituste korraldamise kohti Eestis. Kostüüme meilt laenutada ei saa, aga Toomemäelt ei asu kaugel ka Vanemuise teatri kostüümiladu,“ kirjeldas Loonde.

Paide ordulinnuses on keskaegsete firmapidudega juba pikk traditsioon

Paide ordulinnuses asuva Wittensteini ajakeskuse turundusjuht Eliis Õunapuu tõdes, et neil on juba pikaaegne kogemus keskaja-temaatiliste firmapidude korraldamisel üldjuhul 60 inimesele.

„Meie eripära on just see, et saab rännata läbi kõikide erinevate ajalooperioodide. Meie temaatilised õhtusöögid on aga veelgi eksklusiivsemad, need toimuvad ajastule vastaval korrusel ja neile üksikute korruste pidusöökidele mahub paraku vähem rahvast.

„Wittensteini ajakeskuses saab rännata läbi Eestimaa ajaloo muinasajast kuni tänapäevani. Firmaürituseks sobib eriti hästi meie programm "Meeskonnarännak läbi Eestimaa ajaloo", mille käigus saab osa rütmide metoodikast, eri ajastute toidukultuurist ning proovile pannakse osalejate loovus ja meeskonnatööoskused. Nii õpivad meeskonnaliikmed üksteist paremini tundma.

Samuti on võimalik ka pidu pidada ühes konkreetses ajastus - näiteks osaleda orduaja foogtihärra pidusöögil või kuningate aja kõrtsipeol ning see sobib ideaalseimat kuni 20 inimesele,“ näitlikustas Õunapuu.

Õunapuu märkis, et temaatilisi õhtusööke on korraldatud nii firmadele kui eraisikutele. Tihti on tema sõnul korraldajatel ka endal huvi keskaja vastu ja seega soovitakse meeskonnale pakkuda midagi igapäeva elust teistmoodi ja põnevat. „Tegu on ajastukohase, mänguliste stseenide ja põnevate karakteritega vürtsitatud söömaajaga. Ajastust pärit lõbusad tegelased tutvustavad ajastu kombeid, koos tantsitakse ajastule omaseid tantse - õhtu on täis nalja, naeru ja hõrke maitseid. Lauanõud ja toiduvalik on samuti ajale vastavad, seega osalejad tunnevad ennast justkui keskaega sattununa,“ kirjeldas turundusjuht. Riietuse osas lisas, ta, et kohapeal pakutakse osalejatele ajastule omaseid peakatteid, keepe jms.

Õunapuu täpsustas, et peamiselt toimuvad sellise firmapeo tegevused siseruumides. Paide ordulinnuse vallitornis on kaheksa korrust ja igal korrusel on esitletud üks etapp Eestimaa ajaloost. Temaatilised õhtusöögid toimuvad just ajastule omases keskkonnas ja ajastule vastaval korrusel. Näiteks kolmanda korruse orduajas toimub foogtihärra pidusöök ja neljandal korrusel kuningate aja kõrtsipidu.

Nutitelefoni abil saab keskaja kaupmehe Jüriga seigelda seitsmes Eesti hansalinnas

"Rääkides firmapidudest, siis meeskondliku orienteerumisega seotud mobiilimängudel otsest piirangut inimeste arvu osas ei ole, kuid peame ise mõistlikuks piiriks 2000 inimest,2 kommenteeris Seiklusfirma 360Kraadi juht Taavi Puuorg ning täpsustas, et meeskonnamängudes, mida korraldatakse tahvelarvutite ja mängujuhtidega, neis oleks piiriks nii 800 inimest.

„Soovitatav on mobiilimängude puhul ühes tiimis olla kuni kolmel inimesel, tahvlimängude puhul saab maksimaalselt viis inimest kaasa mängida. Kui meeskond läheb juba suuremaks, siis mõni liige ei saa ikkagi mängust täielikku emotsiooni ja hasarti,“ tõdes Puuorg.

Ta lisas, et suvisel perioodil nende korraldustiim firmaürituste tarbeks täislahendust pakkuda ei jõua, sest nõudlus on väga suur. Selleks kaasame üritusturundusfirma Frank Eventsi appi. Kui aga mõni lihtsam pidu ootab lahendamist, siis sellega saadakse oma jõududega hakkama. „Meeskonnaüritustele kaasame alati toitlustuspartneri ning sõltuvalt projektist ka teisi partnereid, et moodustada tervikut. Meie põhifookus on mäng. Aitame luua ajastutruu sisu nutimängule ja siduda seda kliendi soovidega. Lisategevused ei ole tavaliselt meie organiseerida jäänud,“ selgitas Puuorg.

Puuorg nentis, et otseselt keskaja stiilis firmaüritust pole nad sellisel viisil veel jõudnudki korraldada, küll aga on nad seda mängu teiste ürituste raames viinud mõne teemaga kokku. „Jüri von Kaufmanni mobiilimäng viib inimesi ajaloos tagasi üpris kaugesse aega ja proovitakse igati tolle aja tunnetust maksimaalselt edasi anda. Õnneks on Eestis hansalinnad niivõrd põnevad, et lahendamisi jagub igale maitsele ja praktiliselt igale vanusele. Meie mängu valikus on seitse Eesti hansalinna,“ märkis Puuorg ning lisas, et Jüri mäng sai loodud koroonaajal ja pigem suunitlusega just eraisikutele, et nad saaksid piirangute kiuste põnevaid ja lõbusaid elamusi Eesti linnades.

Võimalike soovide osas kostüümidega seoses, vastas Puuorg, et neilt kostüüme laenutada ei saa. Selleks kaasatakse vajadusel taas spetsiaalne partner, kes nende eest hoolitseks. „Eestis pakutakse sarnast täislahendusega keskaja mängu teenust, neid kopeerima ei hakka ja riiulitoodet ei loo. Kõik projektid on olnud erineva ülesehitusega ja see töötab väga hästi,“ ütles Puuorg.

„Meie kaasame firmaüritustele alati päevajuhte, muusikuid ja tehnilist tuge, et võimalikult tõetruu elamus luua. Keskaja temaatika täna väga populaarne pole, kuid aeg-ajalt oleme selle kohaseid soove saanud. Oluline on jällegi märkida, et meie fookus on sisule ja tehniliselt täpsele mängule. Kui see osa veab alt, siis ükski kostüüm või muu detail leevendust probleemile ei paku. Peame hästi oluliseks personaalsust suuremate ürituste puhul,“ ütles Puuorg.

Artikkel on ilmunud Äripäeva erilehes Firmapidu.