Autor: Kristel Ainsalu • 17. august 2022

Naine, sinust võib saada IT-guru

Töötukassa uues karjäärikeskuses toimuvad regulaarsed üritused – "Karjääripeatused", kus tutvustatakse eri ameteid. Maikuises "Karjääripeatuses" osalesid naised, kes töötavad IT-sektoris.
Töötukassa ürituse "Karjääripeatus" vestlusring.

Naiste kaasamine IT- ja reaalvaldkonna töödesse on juba mõnda aega fookuses olnud ja eks vilju maitstaksegi mõne aja pärast. Seni tuleb sellel teemal jätkuvalt rääkida, kirjutada ja teavitustööd teha. Silmapaistvaid naisi Eesti IT-vallas on juba mitmeid: Mari-Liis Lind, Kristel Kruustük ja Kaidi Ruusalepp, kelle nimed ei vaja asjaga kursis olijatele tutvustamist. IT-sektoris töötab aga palju teisi naisi, kelle igapäevatöö väga avalikkusele välja ei paista, aga kes on samuti väga pühendunud ja valmis oma tööst rääkima, tüdrukuid ning ka teisi naisi inspireerima. Eurostati uuringu järgi oli 2018. aastal Eestis IKT-spetsialistidest 22% naised. Eesti idufirmades on naisi küll rohkem (ca 36%), kuid programmeerimise poole peal on ka seal protsent madalam.

Karjääripeatuse vestlusringis osalesid:

AVE TAREND töötab tarkvaraarendajana ettevõttes Bolt. Varem on ta IT-alal töötanud Skype’is ja Swedbankis. Ave on lõpetanud TalTechi informaatika eriala magistriõppe. Tema sõnul ei olnud kooliajal ühtegi sellist hobi, mis oleks võinud teda IT-alani viia ning ta valis informaatika täiesti juhuslikult. Ave ütleb, et on erialavalikuga väga rahul ega kujutaks end teistel elualadel ettegi.

MARGIT AUS töötab Riigi Tugiteenuste Keskuses struktuuritoetuste infosüsteemi ärianalüütikuna. Varasem haldusjuhtimise haridus ja 15-aastane töökogemus Euroopa Liidu erinevate toetusfondide nõunikuna andsid põhjalikud teadmised struktuuritoetustest. Sisulise töö kõrvalt tuli anda sisendit struktuuritoetuste infosüsteemi arendustesse. Esialgne tüütu lisakohustus muutus ajapikku põnevamaks kui senine põhitöö ning loogiline järgmine samm oli minna õppima TalTechi Infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialale.

OLGA TIŠKO on Eesti Töötukassa infosüsteemide osakonna infosüsteemide analüütik. Tema teekond ITsse sai alguse 2011. aastal, kui ta sattus tööle Eesti Energiasse ITabi osakonda. 2018. aastal asus ta Taltechi õppima samuti infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialale.

RIIN MÄESALU töötab Pipedrive’is ainulaadsel ametikohal API Service Owner ja on lisaks meeskonna juht. Riin on motokrossis Eesti kaheksas naine (aastal 2021) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Aasta Õppejõud 2015. Kui Riin hakkas IT-valdkonna vastu huvi tundma, osales ta Digigirlsi õpitubades – ta tahtis aru saada, mis teda IT-s täpsemalt huvitada võiks. Teda ei morjendanud see, et Digigirls on mõeldud peamiselt alla 20-aastastele tüdrukutele, kuid tema oli vanem. Tahtmine õppida oli liikumapanev jõud! Aasta pärast õpitubades osalemist oli ta juba ise IT-vallas tegutsev.

IT-valdkonda õppima minemise hirmud hakkavad peale üsna varasest east. Esimesena tuleb kõigile mõttesse matemaatika – kui matemaatika ja reaalainetega ei lähe koolis hästi, siis viskavad paljud juba eos mõtte IT-valdkonnast peast. Ja seda kindlasti mitte ainult tüdrukud, vaid ka poisid.

Margit peab ennast läbi ja lõhki humanitaariks ja selle uskumuse tõttu ei kandideerinudki ka tema pärast keskkooli nn tugevamatele erialadele. Ka Riin toob välja, et matemaatika ei olnud tema „tassike teed“. „Loogikat on vaja, aga see on õpitav, nagu iga teine oskus,“ ütleb Riin. Ka Ave lükkab vajaduse osata hästi matemaatikat ümber, kuigi temal on matemaatikaga head suhted. „Niipidi see toimib, et kui oskad matemaatikat, siis oskad ka IT-d, aga vastupidi on ka võimalik. Tean mitmeid inimesi, kes on olnud matemaatikas nõrgad, aga loogika, mida IT vajab, on neil väga hea.“

Olga leiab aga, et matemaatika on vajalik: „Matemaatika aitab treenida aju ja seeläbi lahendada probleeme. Ei ole vaja teada valemeid, aga peab oskama leida lahendusi. See on eesmärk.“

Kuidas panna noori uskuma, et IT on lahe?

Kui peres või suguvõsas on IT-valdkonna inimesi, siis tuleks alustada neist – millega ema, isa, onu või tädi tegelevad. „IT pole vaid riistvara seadistamine ja kodeerimine. Stereotüüpselt peetakse arvutitega seotud töid justkui nagu millekski „Matrixi“ filmist – pikad numbrite read, palju kuvareid ja üks mees nende kuvarite taga. Stereotüübid piiravad – kui arvad, et sa ei ole hea suhtleja, siis mõtled, et sinust ei saa analüütikut, kes peab teistega suhtlema. Kõik on aga tahtmises kinni,“ usub Olga.

Kui me toetame oma last selles, mida ta teha tahab, siis laps ei saagi teada, et see on stereotüüp. Ka Ave on suur stereotüüpide murdja, käies koolides noortele oma tööst rääkimas ja neil programmeerimisülesandeid teha lastes. „Olen märganud neid tunde läbi viies, et tüdrukud saavad sellest julgustust ja on öelnud, et „Oh jess… ma võin ka seda teha!“ Tüdrukud kardavad, et nad peavad IT-valdkonda liikudes muutuma – tõmbama T-särgi selga ja muutuma poisilikuks. Ei pea!“ (Ave ise on pärjatud näiteks „Missis Estonia 2021“ tiitliga). Sellistest üksikutest tundidest ei piisa, aga mõju on küll ja kindlasti mõni tüdruk saab sellest indu, kuid süsteemseks muutuseks on Ave ettepanek lülitada robootika kui kohustuslik õppeaine koolide õppekavasse.

„Tüdrukud ei jõua tihti robootika huviringidesse sellepärast, et kooliväliste tegevustena tahavad nad tegeleda tantsimise või laulmisega ja väga raske on sinna ajaliselt robootikat mahutada, isegi siis, kui see neile meeldib. Robootika õppeaine õppekavas aitab huvi suurendada, ilma et tüdrukud oma muudest huvidest loobuma peaksid,“ leiab Ave. Kui oleks tema teha, siis ta paneks ka kõik poisid tantsima.

Mitmekülgsus ja pidev areng

Kui analüütikute tööpäevad on oma töö iseloomu tõttu paljuski täis suhtlemist ja koosolekuid infokorjete ja protsesside selgitamiseks, siis tarkvaraarendajal on omaette nokitsemist rohkem. „Ma võin tööd teha hommikul vara ja õhtul hilja,“ ütleb Ave. Kui aga töö sõltub teistega suhtlemisest, siis kell üheksa õhtul koosolekut pidada ei saa. Vähemalt praegu veel mitte, kuigi kaugtöö üha kindlamal juurdumisel ja erinevates riikides töötamisel võib ka see peagi muutuda.

Analüütikute rollis on olulisel kohal küsimused. Rumalaid küsimusi ei ole. „Kui küsid, võid olla loll viis minutit ja edaspidi oled juba selle teadmise võrra terve elu targem,“ muigab Olga. „Iga uue projekti puhul alustad ju nullist.“ Oma tööd peavad nii Margit kui ka Olga natuke nagu nähtamatuks, aga kui seda nähtamatut tööd ei oleks, siis ei oleks meil ka toimivaid IT-lahendusi.

Ave töö on kirjutada koodijuppe, et Bolt saaks väljastada arveid. Koodid tuleb kirjutada riigiti erinevalt, kuna igas riigis on erinev seadusandlus. Ka Ave töö on vahel nähtamatu, kuna need on automaatsed protsessid, mis arveid läbi hekseldavad ja saadavad. „Naudin oma töös seda, kui koodijupp on valmis, testimise läbinud ning läheb live’i. Kuna me teeme tööd väikeste juppidena, siis saan seda head tunnet tunda mitu korda nädalas,“ räägib Ave.

Omadused, mis toovad IT-s edu

Isenokitsejast, kes arendab endas ka pehmeid oskusi, saab IT-alal superstaar, on Ave kindel.

Kõik naised rõhutavad järjepidevust ja pidevat valmidust juurde õppida. „Vaja on teada, kuidas on asjad „karu kõhus“?,“ nagu Ave piltlikult selgitab.

Olulised on uudishimu ja kuulamisoskus, ka ridade vahelt lugemise võime. Tuleb olla nutikas erinevate võimaluste leidmisel, sest vahel on võimalus käeulatuses ja vaja on vaid mõni väike asi ümber teha.

Positiivse omadusena toob Olga välja huumorimeele: „See on alati abiks, kui on rasked hetked, ja neid on ju igas töös. Kui vaatad raskust läbi naljaprisma, siis on tegemist pigem väljakutse kui probleemiga.“

Juhiomadusi on vaja kindlasti projektijuhi ja tiimijuhi töös, aga ka tooteomaniku ja analüütiku roll nõuab juhtimiskompetentse. Juhtimises vajaminevat julgust on tarvis näiteks ka testijal, kes peab minema programmeerija juurde ja teavitama vigadest ning koodijupi ümbertegemise vajadusest. Kui vähegi soovid, siis katseta – selles võib peituda rõõmsam karjäär ja ka rõõmsam pereelu.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud ja Kantar Emori korraldatud rakendusuuring „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul". Uuring näitab, millised on Eesti naiste ja tüdrukute kogemused, hoiakud ja huvi IT-valdkonnas õppimise ja töötamise vastu ning aitab luua leebed, nn müksamise vormis sekkumised, mis aitaksid naistel langetada õppimis- ja karjääriotsuseid IT- erialade kasuks.

Tasub teada

1. Guugelda ja otsi sobivaid kursuseid. Ka lühiajalised kursused on abiks, et aimata, milline IT-valdkond sobida võiks.

2. Loe IT-alaseid artikleid ja kuula podcast’e.

3. Kandideeri IT-sektorisse tööle. Kui oled mõne teise eriala inimene, siis üks võimalus valdkonda sisenemiseks on teha oma tööd IT-sektoris. Samm- sammult saab siis teha ettevalmistusi ümberõppimiseks ja karjääripöördeks.

4. Ümberõpe on väga teretulnud – teise eriala omamine on tugevus, mida saad näiteks tarkvaraarenduses ära kasutada, kuna tead sisulisi nüansse.

5. Kandideeri ja käi tööintervjuudel, muidu sa ei ole nähtav.

6. Tegutse, sest keegi ei tule sinu juurde palvega „tule meile tööle“.

7. Inimene hakkab arenema siis, kui tal on piisavalt valus. Ära oota suuremat valu, vaid hakka pihta.

8. IT-sektoris töötamine annab tihti suurema võimaluse tööalaseks paindlikkuseks ning võimaldab viia töö- ja pereelu paremasse tasakaalu.

9. Vajadusel mine karjäärinõustaja juurde ning aruta koos temaga oma võimalusi ja plaane.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700