Autor: Triinu Toomela, Soulteami asutaja • 14. september 2022

Toomela soovitab mõelda kõigepealt selle peale, mis on sündmuse eesmärk, mida meeskond juba varasemate sündmuste raames kogenud on, milline on olnud nende tagasiside varem toimunule ja sellest tulenevalt ka soovid uuteks meeskonnasündmusteks. Ta toob näitena Soulteami, kus on praegu viis liiget, ja sõnab, et nende ettevõtte traditsioon on teha kaks korda aastas väljasõite, et külastada huvitavaid paiku väljaspool Tallinna ja viibida eemal tavapärasest töörutiinist.

„Kuna me teeme sündmuseid üle terve Eesti ning meil on nii palju ägedaid kohti ja tegijaid, siis on oluline, et oleksime ka ise kõige pakutavaga kursis – uued kohad ja tegevused on need, mida hea meelega külastame ja millega tutvume, et siis hiljem neid mõne sündmuse raames ka klientidele soovitada,“ räägib ta ja lisab, et tiimile mõeldud väljasõidu kohta võiks valida eelkõige selle järgi, mis inimestele huvi pakub. „Oma inimeste soovide ja eelistustega just huvide ja tegevuste mõttes tasub kindlasti arvestada, sest see toob sündmusele suurema osalusprotsendi ja pakub tiimile seda, mis neid tõeliselt rõõmustab,“ sõnab Toomela.

Samas paneb ta ka südamele, et oma inimestele võiks nende sündmuste kaudu pakkuda alati midagi harivat, midagi uut, midagi väärtust andvat, mis rikastab iga tiimiliikme elu ja loob lisaväärtust tavapärasesse argipäeva. „Väljasõite ja uusi lähenemisi ei tasuks karta. Igas uues paigas, tegevuses ja esinejas on midagi avastada, vaadata ja kogeda. Sa rikastad oma tiimi, avad nende silmi ja avardad maailma tänu sellele, et tutvustad neile midagi uut, mida nad varem ei teadnudki olemas olevat,“ annab Toomela nõu.

Sündmused ja väljasõidud on juhile hea võimalus avaldada tänu ja tunnustust töötajatele nende tehtud töö ja panustatud aja eest. Seda suurema tähtsusega on see, mida väljasõidul või sündmusel töötajatele pakutakse.

„Inimesed tunnevad kohe ära, milline on sündmuse kvaliteet, ja juhtidel ei tasuks siin oma töötajaid alahinnata. On aru saada, kui sündmus korraldatakse lihtsalt seetõttu, et peo pidamise traditsioon on ettevõttes olnud juba aastaid ja sündmusel on juures lihtsalt kohustusest ära korraldamise maik, või on sündmus korraldatud päriselt ka selleks, et oma inimesi väärtustada ja neid mõne olulise tööülesande lõpetamise või alustamise eest tunnustada ja tänada,“ tõdeb Toomela ja lisab, et iga inimene soovib märkamist ja tunnustamist oma panuse eest ning see on üks peamisi inspiratsiooni ja motivatsiooni allikaid töötajatele, et nii tööl kui ka kodus positiivses joones edasi tegutseda.

Mida võiks igal sündmusel ühtsustunde tekitamiseks teha?

Toomela soovitab leida selliseid ühistegevusi, kus oleks võimalus tiimiliikmetega lähemalt tuttavaks saada. "Eesti inimene väga ei jaga tööl oma vaba aja tegevusi, veel vähem hoopleb ta mõne tegevuse või hobiga, milles ta väga hea on. Seega on sündmustel tihti üllatuseks näiteks see, et mõni kolleeg oskab profitasemel laulda, tantsida või maalida. Aga just sellised isiklikud kogemused ja üksteise tundmine on see, mis inimesi ühendab," sõnab ta ja kirjeldab üht mängu, mida võib tiimikaaslastega proovida mängida.

"Õhtujuht Andres Torm kasutab oma sündmustel väga lahedat kiirkohtingu formaadis tiimimängu, kus ühes raundis räägitakse oma hobidest, teises lemmikraamatutest, kolmandas tutvustatakse oma parimat sõpra jne. Sellised isiklikud lood ja kogemuste jagamised on need, mis liidavad inimesi ja panevad üksteisega samastuma, ükskõik kas sa oled siis ettevõttes juht, kokk või koristaja," räägib Toomela.

Kindlasti on ühtsustunde tekitamiseks olulised ka ühised arusaamad ja teadmised, mida omavahel jagada ja milles üksteiselt nõu küsida. Toomela leiab, et selleks on väga hea anda meeskonnasündmustel edasi teadmisi, mida kogu tiimil vaja võib minna, kas siis mõne inspireeriva koolitaja, esineja või tegevuse näol ning kui järgmisel korral kellelgi sama teemaga mõni küsimus tekib, pöördutakse juba oma kolleegide poole.

"Tegevustega tuleb võimalikult palju leida selliseid isiklikke puutepunkte tiimiliikmete vahel, et neil tekiks omavahel vaba ja sõbralik suhtlemine, mis on aluseks ka parema õhkkonna loomisele ja läbisaamisele töökeskkonnas," lausub ta.

Kuidas teha nii, et tiim saaks tööasjadest päriselt välja lülitada ja naudiks kokku tulemist?

Toomela sõnul on sündmused hea võimalus tulla tavapärasest töömeeleolust ja argipäevarutiinist välja. Tööjuttu sündmustel ikka räägitakse, kuid need on sellises vabas vormis ja eelkõige lahendustele orienteeritud jutuajamised, mis on pikitud täiesti teistsuguste tegevuste vahele, kui muidu töökeskkonnas ollakse harjunud. "Ega siis ilmaasjata ei öelda, et kõige paremad kokkulepped sõlmitakse saunalaval," naerab ta.

„Tänapäeval on nii ägedaid tegevusi, koolitajaid, interaktiivseid lahendusi, kus saab meeskonna panna töö teemadel täiesti teises kontekstis mõtlema ja lähenema. Näiteks produktiivsuse või selle poole pealt, millised on meie igaühe harjumused, mis aitavad kaasa õnneliku isikliku elu ja eduka tööelu saavutamisele. Kui panna osalejad veel omavahel kogemusi jagama, võib kindel olla, et nii mõnigi liigub sündmuselt koju täiesti uute teadmiste või tähelepanekutega. Ei tasu unustada, et sündmused on lisaks lõbusale ajaveetmisele ka väga võimas vahend, millega inimestele uusi teadmisi edasi anda, mis aitavad parandada nende elukvaliteeti ja tõsta heaolutunnet. See on see, mis annab tegelikult väge ja loob rõõmu, et päevast päeva edukalt toimetada nii tööl kui ka isiklikus elus,“ kirjeldab ta, miks on oluline korraldala meeskondlikke sündmuseid ja väljasõite.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee.