Autor: Personaliuudised.ee • 17. oktoober 2022

Kas pidu ikka tuleb?

Praegused ajad on esitanud paljudele valdkondadele väljakutse – eelnevate aastate pandeemia korduse kartus, elektrihinna kriis ... Seega on lähenevad jõulud pannud paljud tööandjad mõtlema, kas jõulupidu üldse tasubki korraldada.
Triinu Toomela. Foto: Erlend Staub

Sündmuste korraldamise ekspert ja Soulteam asutaja Triinu Toomela soovitab mõelda – kui ettevõte ei motiveeri ja inspireeri oma töötajaid kriisis, siis millal veel? Just praegu on töötajatele sündmuste korraldamine määrava tähtsusega. Küll aga saab seda teha vastavalt enda võimalustele ja eelarvele – ei pea korraldama suurt galat, vaid võib korraldada ka väikese väljasõidu.

Kõige olulisem on teha sündmus läbimõeldult, nii et see päriselt inimestele korda läheb, mitte pidada pidu lihtsalt pidamise pärast. „See on kingitus, mida tööandja saab töötajale teha – väärtuslik ja eesmärgistatud sündmus, mille tulemusena lahkub töötaja sündmuselt uute teadmiste või oskustega ning on vähem stressis ja õnnelikum, seega panustab ta ju ka ettevõttesse suurema energiaga ning positiivsemalt,“ märgib ta.

Sündmust ei tohiks planeerida, kuna nii peab

Ehkki oktoobris tunduvad jõulud alles mägede taga, on üritusturunduse maailmas jõulupeod juba ammu planeeritud, tegelikult ollakse juba töötempos järgmise aasta suves.

„Mida varem sündmusi planeerima hakata, seda suurem tõenäosus on, et leitakse sobivaim koht ja esinejad – nii eelarve mõttes, osalejate soovidest lähtuva mõttes kui ka sündmusele sobiva temaatika mõttes,“ selgitab Toomela. Pealegi kui soovitakse, et inimesed tuleksid sündmusele kohale, on kutsutuid nädal aega sündmusest ette teavitada pisut liiga vähe ja paljudel on selleks ajaks juba plaanid tehtud.

Millal jõulupidu planeerima hakata, sellele ühtset vastust muidugi ei ole. Kõik oleneb sellest, mida tahetakse teha.

Arusaadavalt kahtlevad paljud tööandjad siiani, kas ja kuidas ettevõtte jõulusündmust korraldada. Toomela rõhutab, et sündmust peaks korraldama südamega ja mitte ainult sellepärast, et midagi peab tegema, seda eriti keerulistel aegadel. Aga päriselt inimesi tänada ja tunnustada – see on väga oluline.

Toomela toob näiteid, et ei pea korraldama tingimata suurt pidu lookas laua, alkoholi ja bändiga. Töötajatele võib teha ka näiteks pärastlõunase väljasõidu. Jõulude ajal on loodetavasti ka lumi maas – tore mõte oleks korraldada näiteks kelgutamisvõistlus ning panna üles telk, kus pakutakse suupisteid ja kuuma jooki. „Mida rohkem ettevõtted ajaliselt ette mõtlevad ja endale korraldamiseks piisavalt aega jätavad, seda suurem on tõenäosus saada paremaid pakkumisi ja leida sündmuse korraldamisel kokkuhoiukohti,“ toob ta välja.

Kas perega või pereta?

Üks küsimus, millega tihtipeale vastamisi seistakse, on see, kas korraldada firmapidu ainult töötajatele või kutsuda ka nende pered. Peredega sündmus on kahtlemata kallim, sest inimesi on ju rohkem.

Toomela selgitab, et praegusel aktiivsel tööturul on palganumbrist vähe. See on oluline osa ja seega ei hoia see töötajaid ettevõttes kinni ning kaadri voolavus eriti oskustööliste valdkonnas on suur. Kui konkurent teeb 100 eurot kõrgema palganumbriga pakkumise, võib töötaja ära minna, kui tema ainus motivaator on palk. Kui aga ettevõttes on muid hüvesid, siis väikese palgatõusu pärast kohe ära ei minda.

Toomela arvab, et ettevõtte sündmusturunduse strateegiates peaksid aasta lõikes olema sündmused ainult töötajatele, aga võiks olla ka sündmusi, mis on mõeldud tervele perele. Ta on näinud, et peredega sündmusel on emotsioon hoopis teine ja pere on tänulik, et tööandja sellise sündmuse korraldab. See näitab, et ettevõte tööandjana hoolib töötajast ja tema perega koos veedetud ühisest ajast.

Ei pea olema tingimata suve- ja talvepäevad

Toomela nendib, et Eesti ettevõtetes on tihtipeale kujunenud nii, et aastas on töötajatele laias laastus kaks suurt sündmust – suvepäevad ja talvepäevad. Tegelikult ei pea see niimoodi olema ja Toomela julgustab ettevõtte järgi traditsioone kaasajastama, näiteks võivad olla hoopiski kevadpäevad või sügispäevad, inspiratsioonipäevad või muud kokkusaamised, kust inimesed saavad kätte selle ühtsustunde ja märkamise ning ettevõtte juhtkonna poolse tänu töötaja panuse eest päevast päeva tööpostil olles.

Küll aga on jõulud aeg, mida ikka tähistatakse, ning aasta lõpus võetakse ka aasta kokku, tänatakse tehtud töö eest ja peetakse töötajaid meeles. Jõulud on andmise aeg, sellepärast tullakse jõulude ajal ka tihti kokku ja peetakse jõulupidusid.

Toomela paneb siiski südamele, et jõulud on rohkem pereaeg ning paljud sõidavad ringi, külastavad sugulasi, toimuvad erinevad jõulupeod, kontserdid ja muud sündmused. Ehk ei tasu sinna vahele panna ka firmapidu – see tähendab, et iga ettevõte ei pea tegema jõulupidu lihtsalt sellepärast, et nii tehakse. Sündmus sünnib siiski eesmärgist. Kui eesmärk on kokku võtta eelmine aasta, siis miks mitte korraldada jõuluõhtusöögi asemel hoopis uue aasta alguse õhtusöök, mille käigus oma inimesi möödunud aasta tulemuste eest tänada ja tunnustada. Seega enne sündmuse korraldamist küsi, mis on selle eesmärk ning milline on parim võimalik sündmuse formaat ja aeg selle ellu viimiseks, kus võimalikult palju inimesi saaks osaleda.

Jõulupidu kavandades pea silmas neid asju:

• kaardista sündmuse eesmärk;

• uuri oma töötajate huve ja soove ning arvesta nendega sündmust planeerides;

• pane paika ettevõtte töökorralduses ja oma inimeste soovidest lähtuvalt parim aeg sündmuse korraldamiseks;

• mõtle välja sündmuse formaat, lähtudes ettevõtte eesmärkidest, töötajate huvidest ja soovidest, sobivaimast ajast ning sündmusele planeeritud eelarvest.

Artikkel on ilmunud teemaveebis personaliuudised.ee.

Jaga lugu
Sekretar.ee toetajad:
Liina LeitenSekretar.ee ärijuhtTel: 51 84 004
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700