Autor: Meditsiiniuudised • 16. mai 2023

Küsitlusuuringu tulemused peegeldasid mitmetes näitajates pandeemia ja äreva välispoliitilise olukorra mõjusid. Pikaajalises vaates on rahvastiku enesehinnanguline tervis siiski paranenud: hea või üsna hea tervisega oli mullu 58,5%, 2012. aastal aga vaid 50,9% vastanutest.

Pikaajalisi terviseprobleeme oli ligi pooltel küsitletuist

"Pikaajalisi terviseprobleeme oli aga siiski ligi pooltel Eesti 16–64-aastastest elanikest ning 13%-l vastanutest piirasid terviseprobleemid ka igapäevategevusi. Märkimisväärselt kasvas töölt või koolist haiguse tõttu puudumine, samas arstiabi kasutus pandeemia taustal mõnevõrra vähenes," kommenteeris tulemusi TAI uuringu läbiviija, vanemteadur Rainer Reile.

"Kuigi juba 2020. aasta tulemused osutasid stressi ja depressiivsuse probleemide kasvule, siis mõlema näitaja halvenemine mullustes andmetes torkab silma just meestel puhul. See, et iga neljas mees tundis tavapärasest suuremat stressi ja depressiivsust, võiks olla tunnetuslikult seotud ka alanud sõjategevusega Ukraina pinnal," lisas ta.

Tervisenäitajatest oli jätkuvalt väga probleemne liigne kehakaal, seda eelkõige meestel. Kuigi tervikuna olid rohkem kui pooled (52,7%) kõigist 16–64-aastastest vastanutest kas ülekaalus või rasvunud, siis soolised erinevused liigse kehakaalu puhul olid suured (61,0% meestest vs. 46,8% naistest) ning need on ajas kasvanud.

Positiivse suundumusena leiti uuringus, et igapäevasuitsetajate osakaal (15,9%) oli langenud seniste uuringute aegreas kõige madalamale tasemele – veel 2012. aastal suitsetas igapäevaselt iga neljas (26%) 16–64-aastane Eesti elanik. "Igapäevasuitsetajate osakaalu kiire langus on vähemalt osaliselt selgitatav asenduefektiga, sest alternatiivsete tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine on kasvanud: näiteks nikotiinipatjade igapäevaseid kasutajaid 16-24-aastaste meeste seas oli juba ligi 14%," kommenteeris Reile.

Alates 1990. aastast iga kahe aasta järel regulaarselt korraldatav Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring annab järjepidevalt ühtsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja - käitumise kohta ning võimaldab jälgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning sellest saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisenäitajate kohta on oluline ka poliitika kujundamisel.

Uuring viidi veebi- ja postiküsitlusena läbi mullu märtsist maikuuni ning selle valimisse kuulunud 5000st 16–64-aastasest inimesest vastas 2426, mis on piisav, laiendamaks tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule. Uuring hõlmas järgmisi tervise ja tervisekäitumisega seotud valdkondi: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav käitumine.

Valik uuringuandmeid on esitatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis ning põhjalikumat ülevaadet uuringu metoodikast ja tulemustest pakub TAI veebilehel olev TKU2022 kogumik.

Noppeid tulemustest:

• Oma tervist hindas heaks või üsna heaks 58,5% (57,7% meestest ja 59,1% naistest) vastanuist. 2020. aastal oli vastav näitaja 57,4% ja 2018. aastal 50,2%.

• Pikaajalisi terviseprobleeme esines 43,3%-l vastanutest ning igapäevategevusi märkimisväärselt piiravaid terviseprobleeme 13%-l vastanutest.

• ≥15 päeva haiguse tõttu töölt või koolist puudunuid oli 21,9% (2020. aastal 13,8% ja 2018. aastal 11,7%).

• Perearsti külastused langesid (65,3% vs. 2020. aasta 70.9%), kuid arstiga telefoni teel konsulteerinute osakaal tõusid (40,1% vs. 2020. aasta 28,5% ja 2018. aasta 21,6%). Mõningane vähenemine toimus ka ka eriarstiabi (52,1% vs. 2020. aasta 54,8%) ja vältimatu arstiabi (17,5% vs 2020. aasta 19,5%) kasutuses.

• Üsna tihti/peaaegu alati tundis üleväsimust 47,1% (2020. aastal 44,9%) ja rohkem kui tavaliselt/talumatut stressi 26,0% (2020. aastal 21,1%) vastanutest. Stressitase on tõusnud seejuures eelkõige meestel: kui 2020. aasta kevadel tundis tavapärasest suuremat stressi 17,1% 16-64-aastastest meestest, siis mullu juba iga neljas (24,9%).

• Depressiivsusele viitavat masendust või õnnetu olemist esines 29,7%-l vastanutest (2020. aastal 23,0% ja 2018. aastal 17,4%). Kuigi depressiivsuse näitaja on kahe aasta võrdluses statistiliselt oluliselt tõusnud nii meestel kui naistel, on tähelepanuväärne selle suur tõus just meestel (26,1% vs 2020. aasta 17,1%; naistel vastavalt 31,5% vs 2020. aasta 26,0%).

• Vastanutest oli igapäevasuitsetajaid 15,9% (21,0% meestest ja 12,1% naistest) ja juhusuitsetajad 7,4% (8,5% meestest ja 6,7% naistest). Viimase kümne aasta jooksul on igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste seas vähenenud ligi 40% (2012. aastal 26,0%).

• Viimase 12 kuu jooksul tarvitas alkoholi rohkem kui kord nädalas 19,1% vastanutest (2020. aastal 17,6%). Nii meestel (28,0%) kui ka naistel (12,6%) on see näitaja püsinud viimase kolme uuringulaine võrdluses sarnane.

• Liigse kehakaaluga ehk kas ülekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0–29,9 kg/m2) või rasvunud (KMI ≥30,0 kg/m2) oli enam kui pool (52,7%) Eesti 16–64-aastastest.

• Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma füüsilist vormi heaks või väga heaks, halva füüsilise vormiga vastanute osakaal oli 15,4%.