Autor: Helena Haller • 6. juuni 2023

Mida saab pidada töökiusuks ja mida mitte?

Rahvusvaheliselt tunnustatud määratluse järgi on töökius ebaeetiline ja vaenulik käitumine ühe või ka mitme inimese suhtes. See on pikaajaline, regulaarne või süstemaatiline. Töökius pole ühekordne juhtum või konflikt, vaid korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul, kus kiusaja ja ohver on erinevas võimupositsioonis ning ohver ei saa ennast seetõttu kaitsta. Kiusamine algab tavaliselt varjatumalt väiksematest tegevustest ning läheb edasi julmemaks, agressiivsemaks ja avalikumaks.

Kõik mis tööl ei meeldi, ei ole siiski alati töökiusamine. Eriarvamuste väljendamine, konstruktiivne kriitika, töökohustuste täitmise nõudmine, õigustatud etteheited ning ka majanduslikel põhjustel koondamine ei ole töökius.

Kas teatud sektorites esineb töökiusu rohkem kui teistes?

Riskifaktoriks on stressirikas ja pingeline töö. Kiusamist võivad esile kutsuda töötamine inimestega, graafikujärgne töö ja pikka aega ülekoormusega töötamine. Uuringute järgi on nii mujal riikides kui ka Eestis suurem probleem just teenindussektoris, tervishoius, hariduses ja avalikus sektoris. Mõnel määral ka transpordi- ja tööstussektoris.

Mida saab tööandja teha töökiusu ennetamiseks?

Väga palju on tööandja teha. Tööandja peaks võtma selge seisukoha, et töökius ei ole organisatsioonis sallitud. Juhid, ka meeskonna- ja keskastmejuhid on vastutavad turvalise töökliima eest ja nende esmane ülesanne on anda oma käitumisega eeskuju.

Töötajatele tuleks pakkuda koolitusi, mis tõstavad teadlikkust töökiusust, aga ka konfliktijuhtimisest. Juhid peavad oskama lahendada töötajatevahelisi konflikte kohe ja mitte alles siis, kui olukord on arenenud töökiusuks. Tavaliselt saab töökius alguse sellest, et konfliktid jäävad lahendamata ning üksteise peale hakatakse vimma kandma. Oskus konflikti juhtida pakub juhtidele tuge, kuidas arendada positiivset ja tervislikku organisatsioonikultuuri ning märgata meeskonnas tekkivaid probleeme.

Milline on töökiusu ennetav organisatsioonikultuur?

Hea kommunikatsioon, tööks vajaliku info olemasolu, selgelt määratletud tööülesanded, sobiv töökoormus ja hästi organiseeritud töö – see kõik on töökiusamise ennetus, sest vähendab stressi ja suurendab töörahulolu ning motivatsiooni. Kui need asjad on paigas, ei olegi põhjust üksteisega konfliktis olla.

Regulaarselt tuleks viia läbi riskianalüüsi ja töörahulolu uuringut ning küsida, ega keegi ei tunne ennast halvasti kohelduna või diskrimineerituna. Tuleb vastu võtta ka avaldusi ja kaebusi ning anda töötajale võimalus probleemidest rääkida anonüümselt. Peale juhtide on kisamise ennetamine ka töötajate asi. Aitab teemadest avatult rääkimine kas meeskonnaüritustel või infoseminaridel.

Väga oluline on läbimõeldud personalivalik. Kui valida töötajaid, kes nii oskuste, teadmiste, hoiakute kui ka töösse suhtumise poolest meeskonda ja oma ametikohale hästi sobivad, siis väheneb oht, et võiksid tekkida vastuolud.

Kuidas peaks käituma töötaja, kes tunneb, et temaga käitutakse ebaõiglaselt?

Oluline on kiusajale kohe öelda, et selline käitumine teeb haiget, ja paluda tal lõpetada. Tuleb ise enda eest seista. Seejuures tuleb püüda jääda viisakaks ja mitte samaga vastata.

Kui negatiivne käitumine jätkub, tuleb kiirelt abi otsida ja asjast rääkida. Tuleks pöörduda otsese juhi poole või rääkida mõne teise inimesega organisatsioonis, keda usaldatakse. Kohe ei peagi väitma, et tegemist on töökiusuga, vaid lihtsalt sedastama, et ollakse sattunud olukorda, kus teise käitumine põhjustab ebamugavust või valu.

Kui olukord ei lahene, saab abi juristilt või tööinspektsioonist. Tasub otsida ka psühholoogi või nõustaja abi, et teema ei hakkaks tervist kahjustama.

Kuidas peaks organisatsioon töökiusu kaebusele reageerima?

Esimene reegel: vihjet, avaldust või kaebust tuleb võtta tõsiselt ja sellele reageerida. Tuleb viia ennast juhtumiga kurssi ja suhelda avalduse esitajaga. Kui olukord on täielikult selgeks tehtud, saab otsustada, kas tegemist on kiusamisega. Negatiivne situatsioon tuleb lahendada igal juhul, kuid ühekordse konfliktisituatsiooni ja töökiusu juhtumi lahendamine käib erineval moel. Töökiusu puhul on võimalik ka ametlik juhtumi lahendamine.

Kuidas peaks käituma kolleeg, kes näeb pealt töökiusu?

Kindlasti ei tohiks õli tulle valada, kiusamisega kaasa minna või kiusajale samaga vastata. Tuleks vestelda ohvriga ja küsida, kas tema heaks saaks midagi teha. Tuleks uurida, kui tõsine olukord on, ja julgustada teda abi otsima. Kuna vaikimine on heakskiit, siis tuleb teisele poolele meelde tuletada ettevõtte väärtusi ja seda, et sellist käitumist ei tolereerita. Kui sellest pole abi, tuleb pöörduda juhi või personalijuhi poole, ja kui olukord läheb veel kriitilisemaks, siis ise ohvri eest avaldus esitada.

Kuidas küberruumis töökiusu ennetada?

Küberruumis kiusamist tuleb paraku järjest rohkem ette, kuid sageli toimub see kombinatsioonis näost näkku kiusamisega. Küberkiusamise puhul ei pruugi me teada, kes meie kohta valeinfot või laimu levitab. Kiusamine võib käia valekonto alt või raskematel juhtudel on üle võetud inimese isiklik konto.

On kaks põhilist soovitust. Esiteks, kaitske ennast ise targalt käitudes: hoidke oma paroole, kasutage töömeili vaid tööalaseks suhtluseks, ärge sisestage töömeili tööga mitte seotud kontaktvormidele, külastage vaid selliseid veebilehti, mille turvalisuses olete veendunud. Ärge võtke vastu sõbrakutseid inimestelt, keda te ei tunne, ning kontrollige regulaarselt oma privaatsusseadeid suhtlusvõrgustikes. Igat fotot ja videot saates arvestage, et see võib saada avalikustatud. Teiseks, kui on midagi juhtunud, tegutsege kiirelt ning ärge jääge ootama.

Kui teid on pandud piinlikusse situatsiooni, paluge kohe info või foto eemaldada. Andke võimalus ka vabandada, võib-olla teine osapool ei mõistnud, et tegu oli teile ebamugav. Kindlasti ärge laskuge kiusajaga sotsiaalmeedias sõnasõtta. Kui kiusamine jätkub, tuleks teha ekraanipilte, sest sõnumid ja konto saab kustutada, aga tõendusmaterjal jääb piltidena alles. Teavitage saatjat, et olete sõnumist pildi teinud ning blokeerige ta. Edasi tehke avaldus sotsiaalmeedia teenusepakkujale, teavitage oma töökohta ning paluge vajadusel ametlikult abi.

Kuidas mõjutab töökius kollektiivi vaimset tervist?

See viib alla nii motivatsiooni kui ka pühendumuse, langeb üldine moraal ja töösuhted meeskonnas kannatavad. Hirm, et äkki mina olen järgmine, keda kiusatakse, tekitab pinget ja stressi, mis viib tähelepanu töölt mujale. Suureneb personali voolavus ning see kõik kokku mõjutab töötulemusi organisatsioonis.

Pikka aega negatiivses töökliimas viibides võivad tekkida luu- ja lihaskonna probleemid, peavalud, depressioon, stress, unehäired. Need probleemid avalduvad nii ohvritel kui ka pealtnägijatel, sest ka nemad viibivad negatiivses töökliimas. Kiusamisel on negatiivne mõju ka kiusajale, kuna pikemas plaanis ei saa ta sellest olukorrast võitjana välja tulla.

Intervjuu Merle Rauniga ilmus Tööinspektsiooni ajakirja "Tööelu" kevadnumbris.