Autor: Marika Raiski, juht ja juhtimis-coach, PCC (ICF) • 1. august 2023

Puhkamine – üks ülivajalikke, kuid nii mõnelegi tööelu raskeimaid osi

Kui te nüüd küsite, kuidas üldse saab väita, et puhkamine võiks olla tööelu raske osa, sest tundub ju loogilisemana, et kõik tööinimesed ootavad pikisilmi väljateenitud puhkust ja võimalust end täielikult välja lülitada, pean isikliku kogemuse põhjal siiski tõdema, et puhkamine võib olla üks (töö)elu raskeimaid osi, sest pidev tegutsemine tundub palju kasulikum kui niisama molutada. Miks ja kuidas ikkagi puhata ja aega päriselt maha võtta?
Foto: Pexels.

Tahaksin alustada kõige olulisemast. Kui me ei puhka ega märka õigel ajal aega maha, võib see lihtsasti viia ületöötamiseni, mis omakorda mõjutab negatiivselt nii meie vaimset kui ka füüsilist tervist. Vaimset tervist kuni depressioonini ning füüsilist tõsisemate haiguste tekkeni välja. Mõlemal juhul võib taastumine võtta nädalaid, kui mitte kuid.

Olen kasvanud nn nõuka aja perekonnas, kus töötegemine oli väga suure au sees. Nädala sees õppimine ja trenn ning nädalavahetusel töö aiamaal või vanavanemate juures. Üheltpoolt olen selle kogemuse eest väga tänulik, sest see on tööellu kaasa andnud erilise vastupidavuse ja pühendumisoskuse. Teisalt vildaka uskumuse ja kogemuse, justkui niisama molutamine oleks puhas ajaraisk. Miks minna suvisel nädalavahetusel metsa lihtsalt jalutama ja matkama, kui samal ajal saab aega palju mõistlikumalt kasutada ja hoopis liitrite viisi metsamarju korjata?!

Puhkus tekitab süümepiinu

Seega on ühelt poolt minus olnud see positiivne sisepõlemismootor, mis tahab pidevalt tegutseda, lahendada põnevaid teemasid ja väljakutseid, saavutada tulemusi, toetada teisi ja tunda end kõige selle sees kasulikuna. Teisalt on see kogemus ja uskumused minus aastaid tekitanud vabal päeval või puhkusele minnes südametunnistuse piinu ja tunde, et puhates löön lihtsalt aega surnuks.

Pean tõdema, et tänases hetkes on Eestiski taas märgata töö ja läbipõlemise kultuuri suurenemist. Elame ühiskonnas, mis seab töö kõigest kõrgemale, julgustades inimesi kulutama kogu oma aega tööle, mis paratamatult võib aga viia läbipõlemiseni ja seisundisse, kus inimesed on ülekurnatud. See on ühiskond, kus meil tekib tunne, et kui ma pidevalt ei tööta, ei pinguta, ei õpi, võin teistest maha jääda, mitte nii palju saavutada, mitte nii kaugele jõuda. Kuid vaimne ja füüsiline kurnatus tähendavad tegelikkuses hoopis töökvaliteedi langust, vigade tekkimist, pingeid töösuhtluses. Väsinud ja kurnatud inimese süütenöör on kindlasti oluliselt lühem kui puhanud töötaja oma.

Aastaid püüdsin ülikiires töökeskkonnas jõuda tulemuseni, kus kogu töö saab tehtud. Kui sa teed midagi hästi, tekib organisatsioonis kümneid ideid, mida võiks veel ja veel ja veel teha. Seega õppisin selgeks, et naera või nuta, kuid ainult mina ise saan olla see, kes järgib fookuseid ja seab piirid.

Miks on oluline puhkuse ajal puhata?

1) Nii oled vaimselt ja füüsiliselt terve ja püsid tasakaalus.

2) Tööle naastes, oled kordades produktiivsem.

3) Oled suheldes meeldiv tiimikaaslane.

4) Puhkamine ja molutamine on loovuse aluseks. Vaid siis, kui meie ajul hakkab igav (tööd tehes kindlasti ei hakka), hakkab ta genereerima uusi, loovaid ideid.

Kuidas saavutada head tasakaalu töö- ja eraelu vahel?

1) Otsusta teadlikult, et Sinu vaim ja keha vajavad regulaarselt aega puhkamiseks – see on Sinu aeg laadida end uue energiaga.

2) Kui kipud töösse liialt aega panustama, planeeri endale kohustuslikud puhkepäevad, nädalad või kuud. Näiteks kui sa tead, et sul on raske aega maha võtta, pane kalendrisse korra kuus või kahe kuu jooksul vaba reede ja tee pikk nädalavahetus. Sisusta see matka või kultuurireisiga nii, et ei tekiks ahvatlust tööd teha.

3) Sea puhkepäeva reeglid, kus otsustad, et puhkepäeval vabastad end tööst, stressist, survest, võrdlemisest.

4) Otsusta, et Sinu tiim saab hakkama. Võime ju ette kujutada, et oleme asendamatud, kuid tegelikult pole asendamatuid inimesi olemas ja asjad saavad alati tehtud.

5) Kui juhina märkad, et Su töötaja on üleväsinud, tõstata see teemana ja arutage koos, kuidas inimene saaks aega maha võtta.

6) Juuruta oma tiimis paindlikkust. Kui on vaja välja mõelda uusi ideid ja lähenemisi, anna oma inimestele aega ja võimalus valida, kuidas tulemuseni jõuda. Minul näiteks tekivad uued ideed alati koolitustel (õpitav pole seotud sellega, kus suunas mu aju uusi ideid välja mõtlema asub). Kui su töötaja ütleb, et tahab minna tööpäeval värskesse õhku jalutama, et leida uusi ideid, usalda teda ja lase tal minna. Loovad ideed tekivad enamasti mujal kui töölaua taga.

7) Vaheldus aitab loovust ja organismi taaskäivitada. Kasuks tulevad keskkonna või riigi vahetus. Seda nii töötamise kui ka puhkamise vaates.

8) Suhtu puhkusesse sama tõsiselt ja läbimõeldult kui oma töösse. Planeeri ja mõtle läbi, kuidas puhkad.

Töömaailm on muutumas ja ka meie töövõtted peavad muutuma inimlikumaks. Alustades sellest, et suhtume iseendasse kui suurde väärtusesse. Mina olen õppinud aega maha võtma ja aru saama sellest, miks mul on vaja seda teha, ning planeerin endale süstemaatiliselt puhkamise aegu. Soovin ka Sulle mõnusat suvist puhkust. Võta kindlasti aeg maha, matka looduses, ole oma lähedastega, naudi vett ja päikest, kultuuri, kontserte ja tantsimist ning anna oma ajule aega molutada, et tööle naastes oleks see laetud kümnete uute ideede ja loovate lahendustega.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700