Autor: Äripäev • 15. august 2023

„Balti riigid ei juhi enam euroala hinnatõusu edetabelit,“ kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Aastaga tõusid juulis 6% võrra hinnad ka Saksamaal ja Itaalias, kus ostukorv on seni kallinenud küll märksa vähem kui Baltikumis, märkis Elmik.

Kehv saak võib edasist hooajalist toidutoorme hinnalangust pidurdada

Aastataguse ajaga võrreldes oli bensiin 16,4% ja diislikütus 23,4% odavam, näitavad statistikaameti andmed. Elmik juhtis tähelepanu sellele, et mitmendat kuud püsisid mootorikütuste hinnad samal tasemel, juuli lõpust alates on tanklaketid aga taas hindu tõstnud. „Nafta kallines Saudi Araabia ja Venemaa tootmispiirangute tõttu,“ ütles Elmik.

Toiduainete hind odavnes juulis eelmise kuuga võrreldes 0,9%. „Kauaoodatud toidukorvi odavnemine oli ulatuslik,“ tõdes Eesti Panga ökonomist Sulev Pert. Tema sõnul on toidutoormete hinnad kahanenud juba aasta algusest saati, kuid kehv saak võib edasist hooajalist hinnalangust pidurdada.

Pert rääkis, et hinnakasvu aeglustumisele on kaasa aidanud ka kestvuskaupade odavnemine, mida soodustavad nii toormehinnalangus kui ka euro tugevnev vahetuskurss. Euro vahetuskurss dollari suhtes on kasvanud alates eelmise aasta septembrist rohkem kui 10%.

Baasinflatsioon, millest on kõikuvamate hindadega energia ja toit välja arvatud, aeglustus juulis 7,5 protsendini, märkis rahandusministeerium.

„Lisaks nõrgale majanduskonjunktuurile ja majapidamiste säästupuhvrite vähenemisele soosis baasinflatsiooni aeglustumist 1. juulil jõustunud hooldereform, mille kohaselt hakkab riik panustama hooldekodude kohatasude maksmisesse,“ ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

Palgatõusul kulub endise ostujõu tasemele jõudmiseks aega

„Arvestades praeguseid energiahindu, peaks Eesti inflatsiooni madaltase jääma augustisse-septembrisse. Kütteperioodi lähenedes võib tulevikutehingute kohaselt osa energiakandjate hindu tõusta, mis mõnevõrra kergitavad inflatsiooni aasta lõpupoole,“ kommenteeris Kristjan Pungas.

„Hinnarallieelse ostujõu tasemeni jõuab keskmine netopalk alles 2025. aasta algul,“ tõdes Liis Elmik.

Swedbanki hinnangul tõusevad hinnad 2023. aasta kokkuvõttes 10 protsendi võrra. „Kõige rohkem mõjutab hinnatõusu toit. Viimase pooleteise aasta jooksul on toit kallinenud ligi 40 protsendi võrra. Aasta lõpus kergitavad hindu plaanitavad maksutõusud, mis küll jõustuvad alles järgmisel aastal,“ märkis Elmik.

Eesti Pank ennustab, et inflatsiooni aeglustumine jätkub ka järgnevatel kuudel. Keskpanga hinnangul ulatub 2023. aasta keskmine hinnakasv 9% lähedusse ning hinnatõusu kiirus aeglustub aasta lõpuks 5% juurde.

Rahandusministeerium avaldab suvise majandusprognoosi 24. augustil.