Autor: Personaliuudised.ee • 26. september 2023

Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind. Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja tutvustab tänases statistikablogis põhjalikumalt, miks ei osale inimesed täiendõppes.

Uuringu andmetel osales tasemeõppes või koolitustel pea pool (49,8%) 20–64aastastest inimestest. Kõrgharidusega naiste hulgas oli osalus kolm korda kõrgem kui põhihariduse või madalama haridusega naiste seas (vastavalt 65,6% ja 21,0%). Meeste hulgas oli erinevus väiksem, kuid siiski enam kui kahekordne (vastavalt 54,0% ja 24,6%).

Ühelt poolt on kõrgharidusega inimeste aktiivsem osalus tasemeõppes ja koolitustel mõistetav, sest nad töötavad sagedamini erialadel, mis nõuvadki aktiivsemat enesetäiendamist. Ühiskondlikul tasandil võib aga taoline olukord tekitada probleeme, sest eelis enda täiendamiseks tekib pigem neil, kes seda ehk nii palju ei vajakski.

Elukestva õppe edendamisega soovib riik, et võimalikult paljud inimesed oleksid ennast juhtivad ümberõppijad ja ühiskondlike muutustega kohanejad, seega osutab uuring (suuremale) vajadusele toetada madalama haridustasemega inimeste juurdepääsu koolitustele.

Uuringu tulemustest selgus veel, et keskmisest vähem täiendavad end ka inimesed, kes räägivad emakeelena vene keelt, on vanemad kui 50 aastat või töötavad nn sinikraede ametikohtadel.

Ligi pooled inimesed oleksid tahtnud või vajanud rohkem õppimist

29,3% vastanutest ei osalenud aasta jooksul koolitustel või tasemeõppes, sest ei tahtnud ega vajanud seda. Nende seas, kes koolitustel või täiendõppes ei osalenud ning olid sellega ühtlasi rahul, oli mehi rohkem kui naisi (vastavalt 61,6% ja 38,4%). 22,3% vastanutest käis aasta jooksul koolis või osales vähemalt ühel koolitusel ja pidas seda enda jaoks ammendavaks. Seega on tööealisest elanikkonnast 51,6% enda saavutatud haridustaseme, teadmiste ja oskustega rahul.

Ülejäänud (48,4%) 20–64aastastest soovib või vajab mingil määral täiendavat õppimist. Nende hulgas on nii neid, kes aastase perioodi jooksul midagi muud õppisid kui ka neid, kes seda ei teinud. 9% inimestest võib liigitada vaegmotiveerituks, kuna nad tunnistavad, et kuigi neil on vajadus täiendava õppimise järele, ei soovi nad seda hetkel teha.