Autor: Pille-Riin Vallner • 6. oktoober 2023

Loe Äripäeva oktoobri ajakirja!

Ärikinkide puhul tasub riigiettevõttel või -ametil mõelda alustuseks, kas üldse on sobilik neid teha, leiab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kommunikatsioonijuht Triin Küttim.

Kui Küttim juhtis statistikaameti statistika levi osakonda, siis jõudsid nad kollektiiviga ühisele meelele, et nende asutusele ei ole ärikingid sobilikud. Nemad lähtusid sellest, et nende kingituseks on kvaliteetsed andmed. Kui aga tõesti tundus kohane midagi kaasa anda, siis sobiks selleks sümboolne kommikarbike.

Ärikinkide vastuvõtmine on avalikus sektoris vaat et veelgi tundlikum teema kui nende tegemine, kinnitab Gerli Palgi. Palgi juhtis aastaid tagasi siis veel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), nüüdse EASi ja KredExi ühendasutuse välisinvesteeringute keskuses äriarendust. Palgi märkis, et kui reegleid ei järgi, terendab parimal juhul käskkiri, halvimal korruptsioonikahtlustus. Samas näitab tema kogemus, et ka ettevõtluses võib korporatiivpoliitika olla kingikottide puhul üsnagi resoluutne.

Kui Palgi töötas Swedbanki varahaldusüksuses kliendihaldurina, siis vähemalt sellel ajal klientidele kinke ei tehtud, meenutas ta. Järgmise tööandja, välimeediafirma JCDecaux nägemus oli aga väga erinev. „Aju vajas suisa aega, et mõista: sellest ei tulegi pahandust, kui võtad koostööpartnerilt kingituse vastu,“ tunnistas Palgi.

Ligikaudu kümme aastat tagasi kommunikatsiooniagentuuris Corpore töötanud Küttim meenutas, et siis tuli ette juhuseid, mil klient või koostööpartner neile jõulukringli „tagastas“. Enamasti olid need rahvusvahelisse korporatsiooni kuulunud ärid, kusjuures üks neist pani kaasa lausa paberkirja, milles juhtis tähelepanu koostöölepingu punktile, mis keelab kingituste tegemise. Küttim jagas nõu, et kuna ärikingi eesmärk on teha rõõmu, tasub kahtluse korral alati uurida, millised on konkreetse organisatsiooni reeglid, et ei tekiks kingituse tagastamise ohtu.

Hea kink toob elamuse või toetab kohalikku väiketootjat

RMK lähtub põhimõttest, et ärikink peab haakuma ja toetama nende põhitegevust, selgitas Küttim. Näiteks toob ta RMK võileivakarbi komplekti, kuhu kuuluvad korduvkasutatav karp, kahvel ja lusikas, et metsa minnes nautida kõhutäit ja hiljem piisava motivatsiooni korral see viia tagasi koju. Küttim väljendab ka isiklikku veendumust, et ilma praktilise väärtuseta asju pole mõtet kinkida.

Kaubamaja turundusdirektor Britta Ratas lisas, et hea kink pakub elamusi ja erilisi kogemusi, olgu see siis kontsert või gurmee. Küttim ütles, et õnneks on möödumas aeg, mil januneti vaid asju. Ta rõhutas, et see on küll tema isiklik seisukoht, aga ta ei soovi kanda näiteks teise firma logoga mütsi või kujundada oma kodu koostööpartneri keraamikaga. Ratas leiab, et asju on maailmas tõesti palju, aga kui ärikingiks ikkagi valida mõni asi, siis võiks see olla vähemalt Eesti toode. Ta tõi näite Kaubamaja kingikottidest, kuhu nad panevad tihtipeale valiku kohalikelt väiketootjatelt.

Kui logistiliselt on vähegi mõistlik, soovitab Palgi ärikingi viia isiklikult kohale. Küll aga ei tasu enam teha spontaanseid kontorivisiite, sest koroonapandeemia tagajärjel on töörahvas liikunud rohkem kodudesse. Samuti ei soovita Palgi minna end esimest korda esitlema kiirel pühadeajal, kingitus näpus, sest ei hinda seda parima viisina kustumatu esmamulje jätmiseks. Tema meelest on parem viia jõulukink pigem neile, kellega on suhe juba soojas.

Ärikinki tasub teha ka ise

RMK on aastaid kinkinud oma partneritele jõulukuuski, mis kasvavad teepervedel või mõnes teises ebasoodsas kohas, sest vastasel juhul võetakse nagunii maha. Küttimi sõnul võtavad kingisaajad jõulukuuse vastu alati suure rõõmu ja tänutundega.

Ka Palgi on märganud, et üha rohkem tehakse emotsioone pakkuvaid ärikinke. Samas ei pea emotsioonikink olema ekstravagantne või kallis, saab hakkama ka piiratud vahenditega. Mõni aasta tagasi lükkas Palgi koos paari kaasasutajaga käima kalmistute hooldusega tegeleva ettevõtte Gratitude Services. Alustavale idufirmale kohaselt oli rahast rohkem ideid, mistõttu eelmisel aastal otsustatigi kinkida paarikümnele koostööpartnerile jõuludeks oma koduahjus valminud cantuccini ehk Itaalia mandliküpsised.

Palgi sõnul on isetehtud hõrgutise eelis see, et selle külge ei saa panna hinnalipikut. Nii saavad kinki lubada endale ka need, kes töötavad keskmisest rangema korporatiivpoliitikaga organisatsioonis.

Küttim jagas oma kogemust, kus üha enam kuhjatakse jõulukingid ühele lauale kokku, et kontorirahvas saaks neid nautida koos või omavahel ära jagada. Tema hinnangul on selline põhimõte mõistlik, sest ärikink on mõeldud enamasti asutusele, mitte kindlale inimesele. Palgi kinnitab, et vahel jagatakse kingid ära ka loosi teel.

Anneta koos partnerite ja klientidega

Sarnaselt muude valdkondadega lainetavad trendid ka ärikinkidega. Kui 4–5 aastat tagasi võis kindel olla, et jõuluks laekub vaagnate kaupa juustu ja vorsti, on viimase aja põhikink mesi, kinnitas Küttim. Aga on olnud ka aeg, mil paljude kontorite kööginurgas ootas oma tähetundi paar, kurioossematel juhtudel kuni kümme ärikingiks saadud lõikelauda.

Küttim soovitab oma ärikingile seatud ootuste puhul läheneda julgemalt ja loovamalt. Tema toetab ringmajandust, kus näiteks meeskond valmistab ise vanadest materjalidest midagi uut. Samas annab ta endale aru, et see on ajakulukas lähenemine, mis paljudele ei sobi.

Teine võimalus on võtta kampa partnerid ja kliendid, et teha koos head. Näiteks Kaubamaja on aastaid annetanud jõulude-eelse heategevuskampaania tarbeks loodud toodete müügitulu, millele lisandub nende eelarvesse ärikingi reale planeeritud summa. Seda kampaaniat tutvustab ettevõte ka oma partneritele, pakkudes neile võimalust lisada oma panus, lisas Ratas. Küttim tõi aga näite enda kunagise tööandja Eesti Energia ajast, mil tehti jõulukingi asemel koostööpartnerite nimel annetus. „Minu meelest on see väga mõistlik mõte!“ toonitas Küttim.