Autor: Personaliuudised.ee • 28. november 2023

Müügi- ja juhtimiskoolitaja Hardo Hansar toob välja peamised murekohad inimestevahelises suhtluses ning annab lihtsaid näpunäiteid suhtlus- ja kuulamisoskuse arendamiseks.

Oma 11-aastase ettevõtluskarjääri jooksul Southwestern Advantage organisatsioonis on Hansar üks-ühele vestelnud paljude inimestega nii Eestis kui välismaal, sealjuures viinud läbi paarkümmend tuhat müügipresentatsiooni ja kohtunud tuhandete tudengitega. See on andnud talle laiapõhjalise kogemustepagasi ja samal ajal ka võimaluse analüüsida teisi inimesi, et siis selle toel oma meeskondi ja Eesti noori suhtlemises paremaks koolitada.

“Ebakõlad kommunikatsioonis on lihtsaim viis tekitada tülisid, arusaamatusi, konflikte ja vigu nii töises keskkonnas kui ka igapäevases suhtluses lähedastega. Usun, et suhtlemis- ja väljendusoskus on tänastes emotsionaalselt laetud arvamuste virvarris ülioluline,” selgitab Hansar suhtlemisoskuse tähtsust.

Oma suhtlus- ja väljendusoskust paneme proovile igapäevaselt

Oma suhtlusoskust paneme proovile iga päev. Hansar toob näiteks olukorra, millega puutume kokku juba koolipingis – õpilane arvab, et teab vastust, ent kui ta peab oma arvamust põhjendama hakkama, läheb keeruliseks.

Suhtlusprobleeme kogetakse sageli ka töösituatsioonides – oleme kõik olnud olukorras, kus juhi või kolleegina on meil vaja edasi anda ülesandeid või instruktsioone. “Kui hästi pärast meiega vestlemist suudab inimene antud juhistele vastavalt toimida? Siin taandub edu kahele asjale, esiteks kompetentsile, teiseks aga meie oskusele infot andes ennast selgelt väljendada,” selgitab Hansar.

Erinevates diskussioonides omab määravat tähtsust võime teisi mõista ja näha, kust vestluskaaslase mõtted pärinevad. “Oskus teisi mitte hukka mõista, kui nende arvamus meie omast erineb, on väga oluline igasuguse koostöö loomiseks või säilitamiseks,” lisab Hansar.

Vead, mida suhtlemisel ja kuulamisel tehakse

Hansar arvab, et kõige suurem viga, mida suhtlemisel tehakse, on näha asju ainult enda vaatevinklist. “Tasub treenida oskust vaadata vestlust kõrvalt, jälgida nii enda kui vestluspartneri reaktsioone, mis vestluse käigus tekivad,” ütleb Hansar.

Olles kokku puutunud paljude noortega, kes on just tööturule sisenemas, on Hansar täheldanud eri aspekte, millele inimesed võiks suhtlemise ajal rohkem tähelepanu pöörata ja mille osas ta ise tudengeid suviseks müügitööks ettevalmistades koolitab. “Väga levinud on allaandmine pärast ebamugavat kokkupuudet. Olen täheldanud, et kui vestlus ei suju, siis teinekord kiputakse inimesi vältima või sildistama. Märkamatult võtavad mõistuse ja loogika üle võimust emotsioonid,” toob ta välja sagedasemad eksimused kommunikatsioonis.

Lisaks on arvukalt väiksemaid asju, mille tähtsust suhtlemisel alahinnatakse. “Esmamulje, tonaalsus, pauside tegemine, vestluse rütm ja kiirus, kahekõne versus monoloog, silmside, ebakindel kehahoiak,” loetleb Hansar.

Praktilised nõuanded suhtlusoskuse arendamiseks

Hansari sõnul on praktika parim võimalus end arendada ja ennast reaalsesse olukorda panna. “Enda proovilepanek nõuab mugavustsoonist väljatulemist, kuid sealt kasv ja areng tulevadki,” meenutab ta edu valemit, mis on tõenäoliselt tuttav kõigile, kuid millega kaasnevad tihti ka ebamugavustunne ja eneseületamine.

Selleks, et näha, milles saaks üldse parem olla, tuleks ennast Hansari sõnul kõigepealt proovile panna. Suhtlus- ja väljendusoskuse vallas on selleks hulgaliselt võimalusi. “Ise olen rakendanud vastutuse võtmist, kui olukord seda võimaldab. Kui tuli grupitööd teha, püüdsin alati olla see inimene, kes pidi töö ka ette kandma. Käe tõstmine ja küsimuse küsimine on hea mõte,” toob ta näiteid kooliajast.

Kuna head lugemismaterjali on palju, siis saab suhtlemise ja väljendusoskuse kohta teadlikkust tõsta ka raamatute kaudu. “Kuid meeles tuleb pidada, et pole oluline, mida me teame, vaid on oluline, mida me kasutame,” märgib Hansar ja innustab praktiseerima neid tehnikaid, mida lugeja raamatust õpib.

Kui praktilisemaks minna, siis otsemüük on selline valdkond, kus saab harjutada lävimist eri tüüpi inimestega. Professionaalne müük ei seisne oskuses teiste “ära rääkimises”, vaid võimes leida nendega ühine keel ja hoopis kuulata ning aru saada, mida klient tahab. Kui varem oli otsemüük tavapärane välismaal, siis nüüd on selleks erinevaid võimalusi tekkinud ka Eestis. “Eestis on otsemüük muutunud populaarsemaks eriti majandusolukorra muutudes, mil ettevõtted tahavad ise klientide juurde minna, selle asemel et oodata kontoris, kuni keegi nendega ühendust võtab,” selgitab Hansar.

“Veel üks võimalus suhtlus- ja väljendusoskust arendada on avalik esinemine koolis, tööl või muudel üritustel,” räägib Hansar. Kuigi on ju teada-tuntud fakt, et hirm avaliku esinemine pärast edestab isegi kartust surma, ämblike või kõrguste ees, siis esinemishirmust aitab üle saada piisav ettevalmistus.

Viimasena toob Hansar välja, et mugavustsoonist saab välja tulla ka füüsiliselt, paigutades ennast uude keskkonda. “Ka reisimine nõuab eneseväljendusoskust,” toob ta näite.

Kaheksa suhtlusnippi Eesti noortega töötamisest

Võiks ju arvata, et kui rääkimine selge ja keeled suus, siis on suhelda imelihtne. Miks aga on siis teinekord nii raske ühist keelt leida või oma arvamust põhjendada? Müügi- ja juhtimiskoolitaja Hardo Hansar sõnul on suhtlusmured lihtsasti äratuntavad ja mõne hea nipiga ennetatavad.

Hansar on oma töös noortega täheldanud kaheksat peamist aspekti, mis aitavad saada paremaks suhtlejaks.

Nipp nr 1

Püüa teisi mitte hukka mõista, isegi kui arvamus sinu omast erineb. See on väga oluline igasuguse koostöö loomiseks või säilitamiseks. Proovi hoopis mõista ja aimata, kust vestluskaaslase mõtted pärit võiks olla.

Nipp nr 2

Väga tähtis oskus on aru saada, kuidas me ise käitume ja kuidas teine pool vestluses erinevatele mõjuteguritele reageerib. Ole valmis, et arvamusega käivad teinekord kaasas ka tugevad emotsioonid.

Nipp nr 3

Ära anna alla pärast negatiivset suhtluskogemust ja hoidu inimesi sildistamast. On oluline, et emotsioonid ei saaks võimu mõistuse ja loogika üle.

Nipp nr 4

Ära alahinda detaile nagu hea esmamulje, tonaalsus, pauside tegemine, vestluse rütm ja kiirus, silmside ja kehahoiak.

Nipp nr 5

Pane ennast teadlikult proovile. Mugavustsoonist välja tulles kasvad ja arened. Võta eestkõneleja roll, kui olukord seda võimaldab. Kui kollektiivis peab näiteks grupis tööd tegema, siis ole see inimene, kes seda ette kannab. Käe tõstmine ja küsimuste küsimine on alati hea mõte.

Mugavustsoonist saab välja tulla ka füüsiliselt keskkonda vahetades. Heaks näiteks on reisimine, kus vaja ennast pidevalt väljendada ja oma soovidest märku anda.

Nipp nr 6

Ole alati piisavalt ette valmistunud. Kuigi on teada-tuntud fakt, et hirm avaliku esinemise ees võib olla isegi suurem kartusest surma, ämblike ja kõrguste ees, siis esinemishirmust aitab üle saada piisav ettevalmistus.

Nipp nr 7

Missuguse hinnangu annaksid suhtlusoskusele sinu vestluspartnerid? Iseennast on keeruline kõrvalt näha, kuid proovi. Pane vigu tähele ja püüa neid järgmine kord vältida.

Kui hästi oskad kodus ja tööl ülesandeid jagada? Tulemuslikkus taandub kahele tegurile. Esiteks tegija oskustele ning teiseks juhiste arusaadavusele ja selgusele.

Nipp nr 8

Pole oluline, mida me teame, vaid mida me kasutame. Millist nippi esimesena kasutad?

Hardo Hansar töötab Eesti tudengitega Ameerika müügi- ja juhtimisprogrammis Southwestern Advantage, mille raames tudengid suviti raamatuid müüvad. Hansar selgitab programmi: “Kui keskmine inimene loob sisuka vestluse käigus elu jooksul esmamuljet ligikaudu 10 000 korral, siis Southwestern Advantage programmis suhtlevad tudengid ühe suve jooksul umbes 3 000 perekonnaga – sellise intensiivsusega kogemus annab tudengitele suure eelise edaspidises professionaalses elus.”