Autor: Virtuaalkliinik.ee • 27. detsember 2023

Järgneb katkend Gary Trosclairi raamatust "Elutervelt ülipüüdlik. Obsessiiv-kompulsiivsest isiksusehäirest järjekindluse parema ohjamiseni".

Järjekindla isiksuse äratundmine

Arvatakse, et ma olen distsiplineeritud. See ei ole distsipliin. See on pühendumus. Neil on vaks vahet. — Luciano Pavarotti

Vaadakem nüüd lähemalt järjekindlat isiksust, et näha, kas tunnete kirjeldatavas ära iseenda või mõne oma lähedase. Selleks tugineme psühholoogilistele teooriatele ja uurimustele, mis kirjeldavad küll enamasti üksnes spektri ebatervet otsa, ent aitavad siiski mõista teatavaid läbivaid sümptomeid, mis esinevad tihti koos ja hoiavad inimesi sundkäitumise kammitsais.

Spektri ebaterve ots: obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire

Lähim vaste psühhiaatrilistest diagnoosidest järjekindla isik suse ebaterve variandi kohta on obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire (OKIH, ingl obsessive-compulsive personality disorder) ehk anankastne isiksus.

Ma ei ole ülearu vaimustuses selle termini ega mistahes muu diagnoosi kasutamisest, et inimesi sildistada, aga seda häiret puudutavad uurimistulemused võivad aidata meil mõista inimesi, kes selle all kannatavad, ning aidata neil paraneda. Minu plaan on ammutada nii palju kui võimalik sellest, mida me selle isiksusehäire kohta teame, patologiseerimata neid, keda selle diagnoosiga aidata tahetakse.

Obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire eristub sellistest seisunditest nagu depressioon ja ärevus. See on sügavale juurdunud muster, mis läbistab tervet isiksust, mitte ei tekita üksnes konkreetseid sümptomeid. Harilikult avaldub see noorukiea lõpus ja põhjustab märkimisväärseid kannatusi suhetes ja toimimises. Lausa iga kaheteistkümnes inimene tänavalt vastab selle isiksusehäire kriteeriumitele, aga enamik inimesi ei tea, et see on tõsine psühholoogiline häda, ja hullemgi veel: neil, kel see isiksusehäire esineb, pole aimugi, et neil see on, neid õnnetuks teeb ja neile inimsuhetes probleeme valmistab.

Tõtt-öelda tundub paljudele see kahjustav isiksusehäire kõige auväärsem viis elada.

Ameerika psühhiaatrite assotsiatsiooni (American Psychiatric Association, APA) määratluse järgi hõlmab obsessiiv-kompulsiivne isiksusehäire valdavate ja püsivate omadustena vaimu hõivatust korra, organiseerituse ja perfektsionismiga, vajadust valitseda ennast ja teisi, tehes seda paindlikkuse, avatuse ja tööjõudluse arvelt; esmalt avaldub see häire varases täiskasvanueas ning esineb paljudes erinevates olukordades.

Kui teil esineb neli või rohkem järgmistest sümptomitest, vastate obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire (OKIH) diagnoosi kriteeriumitele. Kui teil esineb üks kuni neli neist sümptomitest, kirjeldatakse teid lihtsalt kui OKIH tunnustega inimest. Need sümptomid annavad edasi seda, mis võib juhtuda järjekindla isiksusega, kui asjad viltu lähevad.

Obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire diagnostilised kriteeriumid DSM-5 järgi

(DSM-5 ehk „Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders“ („Psüühikahäirete diagnostiline ja statistiline käsiraamat“) on niinimetatud Ameerika psühhiaatrite piibli 5. täiendatud väljaanne.)

1. On hõivatud detailide, reeglite, nimekirjade, korra, korraldamise või ajakavadega sellisel määral, et tegevuse peamine mõte läheb kaduma.

2. Ilmutab perfektsionismi, mis segab ülesannete täitmist (nt ei suuda projekti lõpule viia, kuna see ei vasta tema üleliia kõrgetele nõudmistele).

3. On liigselt pühendunud tööle ja produktiivsusele, jättes kõrvale vabaajategevused ja sõprussuhted (mida ei tingi ilmne majanduslik vajadus).

4. On ülemäära kohusetundlik, piinlikult täpne ning paindumatu moraali, eetika ja väärtuste küsimustes (mida ei tingi kultuuriline või religioosne kuuluvus).

5. Ei suuda ära visata kulunud või väärtusetuid esemed isegi siis, kui neil ei ole sentimentaalset väärtust.

6. On tõrges delegeerima ülesandeid või töötama koos teistega, kui nood ei allu täpselt tema korraldustele, kuidas asju teha.

7. Ei raatsi kulutada enda ega teiste peale; peab raha millekski, mida varuda mustadeks päevadeks.

8. Ilmutab jäikust ja kangekaelsust.

Naaskem George’i juurde, et näha, kuidas avalduvad need sümptomid tema näitel päriselus.

George läbi obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire prisma

1. George oli selgelt kaotanud oma tööde ja tegemiste mõtte, kuna tema vaim oli hõivatud sellega, kuidas asjad peaksid olema. Teame, et ka puhkuse mõte oli George’i jaoks kaotsi läinud: puhkus, lõõgastus ja akude laadimine jäid tema puhul plaanide ja rahutuse varju. Hullem veel, ta oli minetanud justkui kogu pere loomise ja selle eest hoolitsemine mõtte: kuigi ta oma pereliikmeid südamest armastas, jättis ta nad oma käitumisega unarusse. Ta ei saanud osa hoolitsusest, lähedusest, turvatundest, intiimsusest ega lõbust, mida tavaliselt pere rüpes leida loodetakse.

2. George oli kindlasti perfektsionist, kuid mitte edasilükkaja.

Nagu paljudel järjekindlatel inimestel, ei takistanud perfektsionism tal tööprojekte lõpule viimast. Samal ajal olid need tema ainsad projektid; ta ei lubanud endale proovida midagi niisugust, milles ta ei oleks täiuslik.

3. Töö oli talle tõesti esmatähtis ning välistas muud vaba aja veetmise ja sõprussuhete võimalused. Nagu OKIH-ga inimestega sageli juhtub, nii süvenesid vanuse kasvades ka George’i sümptomid.

4. George’i moraal oli vankumatult kõrge. Ealeski ei süüdistatud teda pettuses. Õigupoolest oli ta edukas osalt tänu oma laitmatule reputatsioonile. Probleem oli pigem selles, et ta ei suutnud taluda mõtet, et keegi teine on reeglitele vilistanud. Ta läks lausa marru, kui naaber kasutas lehepuhurit viis minutit pärast kohaliku määrusega lubatud aja lõppemist. Kui tema poeg kojutulekuga seitse minutit hilines, sai ta isalt kõva peapesu. Ka rooli taga polnud ta mingi ingel: liiklusraev oli talle tõsine probleem. Tal oli kombeks tuututada autopasunat, et karistada teisi halva juhtimise eest. Ta ei kavatsenud lasta kellelgi, kes reegleid rikkus, niisama lihtsalt pääseda. Vahest piinavamadki oli tema siseheitlused: mitte üksnes surve olla tubli, vaid ka pidev teiste üle kohtumõistmine röövisid temalt viimsegi hingerahu.

5. Te oleksite pidanud nägema George’i garaaži. Ta ei olnud rangelt võttes kolakoguja, kuid kõike, mida võis tulevikus vaja minna, seal ka leidus: vanu puidujuppe, kasutatud ja mittetöötavaid jalgrattapasunaid, 1967. aastast pärit televiisor, mida ta võis ju kunagi kasutada varuosadena.

6. Delegeerimine valmistas George’ile suuri raskusi. Olgugi et tema firmas töötasid assistendid, polnud sugugi selge, kes keda abistab Ta kontrollis kõik tehtud tööd viimse detailini ise üle, mille tõttu nii mõnigi abiline töölt lahkus. Ta lihtsalt ei suutnud vabaks lasta ja usaldada, et assistendid teevad kvaliteetset tööd, ükskõik kui osavad nad ka poleks olnud.

7. George oli kokkuhoidlik nii tööl kui ka kodus. Paaril korral tõi tema kitsidus tööl kaasa probleeme, mistõttu kulus lõppokkuvõttes rohkem raha. Perekonna eelarve pidamine käis sendipealt ning sellesse ei võetud midagi tarbetut, veel vähem luksuskaupa. Selle tõttu tekkis tal konflikte abikaasaga, kes teadis, et õdusa kodutunde loomiseks oli vaja enamat kui kasinat mööblit.

8. George oli nii kangekaelane, et see oleks talle peaaegu abielu maksma läinud. Ta tülitses naisega koju lillede ostmise pärast ning riid lõppes naise ultimaatumiga: „George, kui me ei saa lilli osta, jätan ma sind maha.“ Siis tuli George minu vastuvõtule.

Veel raskekujulise kompulsiivsusega seotud erijooni

Loetlen veel võimalikke negatiivseid omadusi, millele on üksnes vihjatud OKIH kriteeriumites.

Kärsitult tuleviku poole kaldu. Ebatervelt kompulsiivsetele inimestele paistavad nende eesmärgid – nii suured kui väikesed – äärmiselt pakilised ning tähtaegadest kinnipidamine võib tunduda lausa elu ja surma küsimusena. Neil on väga raske olla spontaanne ja käesolevat hetke nautida. Kannatlikkuse varud on väikesed. Plaanid trumpavad üle kõik muu.

Üleelusuurune teovõime. Enamik järjekindlaid inimesi ei kannata raiskamist silmaotsaski. Kuid ebatervelt kompulsiivsed seavad tööviljakuse teistest inimlikest vajadustest tähtsamaks. Tõtt-öelda ei ole tööjõudlus neile mitte lihtsalt prioriteet, vaid iseloomu peegeldus.

See kalduvus seletab nende ümberkäimist aja, raha, esemete ja isegi inimestega, olles üks põhjuseid, miks ebatervelt kompulsiivsetel inimestel on raske asju ära visata.

Jäik idealism. Kompulsiivsed inimesed hoiavad kõvasti kinni ka ideedest. Nad kalduvad olema piinlikult täpsed, kuid võivad muutuda ka dogmaatiliseks. Nad võivad vaielda pisiasjade üle ja mitte näha suuremat pilti. Nad ei pruugi näha puude taga metsa.

Kalduvus kinnismõttelisusele. Järjekindlad inimesed võivad hästi keskenduda, kuid neile võib valmistada raskusi ühelt teemalt teisele liikumine. Tähelepanu on terav, kuid piiratud liikuvusega ja kitsas.

Keskendumine võib muutuda kinnisideeks, kui head ja õiget teguviisi valides toppama jäädakse, eriti kui tegelikult polegi musta ega valget lahendust, vaid üksnes hallid kompromissid.

Kohustused kaaluvad üles soovid. „Ma peaksin“ lükkab kõrvale „Ma soovin“; tihti täielikult. Nende keha, uskumused ja käitumine pannakse ahistavaisse ja kontrollivatesse köidikuisse, püüdes talitada nõnda, nagu oma mõttekujutuses õigeks peetakse. Enamik ebatervelt kompulsiivseid inimesi on kaotanud kontakti sellega, mis neid õnnelikuks teeb, ega oska enam lõbutseda. Instinktid on kadunud või kaaperdatud.

Põgenemisest fantaseerimine. Obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire ja depressiooni all kannatavad inimesed kalduvad kergemini enesetappu sooritama kui need, kellel on üksnes depressioon.

OKIH-ga inimesed saavad väiksema punktisumma elumõtte tajumise testis (Reasons for Living Inventory).

Seda ma silmas peangi, kui ütlen, et nad on kaotanud kontakti sellega, mis annaks nende elule tõelise tähenduse.

Inimmasinad. Need, kes on järjekindla isiksuse tumeda poole meelevallas, toimivad pigem inimmasinate kui inimolenditena.

Produktiivsus on kõige mõõdupuu. Psühhoanalüütik Wilhelm Reich kirjeldas kompulsiivseid inimesi kui elavaid masinaid.

Üleliia tõsimeelsetena on enamikul ebatervelt kompulsiivsetest huumori latt väga kõrgele aetud.

Lõpmatu loendamine. Arvud on kompulsiivsetele inimestele ohtlikud: raha, kalorid, sammud, sotsiaalmeedia mõõdikud (nt Facebooki laikide arv): ühesõnaga kõik, mida saab mõõta, võib nende puhul kasvada üle kinnisideeks. Mõne jaoks on see punktide panemine tulemustabelisse, teisel aga võib see viia raskekujulise söömishäireni.

Parandamatud parandajad. Järjekindlad inimesed kipuvad keskenduma sellele, mis on valesti ja vajab parandamist. Sedasorti inimesi on maailmale vaja. Aga ebatervelt kompulsiivsed leiavad asju, mis on valesti – ja tekitavad neid juurdegi, selleks et midagi parandada. Harva osutavad nad sellele, mis on hästi, või naudivad seda, mis on hea.

Nui neljaks, kuid punkt tuleb panna. Järjekindlad inimesed vajavad lahendust ja lõpetatust; neil on raske midagi pooleli jätta.

Mõistatused võivad neile meeldida, aga neil on raske neid sinnapaika jätta. Justkui oleks neil pimestav punane hoiatustuli, mis ütleb, et midagi on valesti seni, kuni nad projekti lõpule viivad.

Kui see teeb valu, on see hea. Kõik need kalduvused võivad muutuda masohhistlikuks: tekitades kannatusi mõnele ammu ununenud eesmärgile pühendumise tagajärjel. Osa kompulsiivseid on veendunud, et valu ja vaeva nägemata ei ole ka päris tööd. Kui miski ei kvalifitseeru tööks, pole see ainult tühine, vaid täiesti mõttetu. Kannatusest võib saada tubliduse tundemärk ja see võib anda kindlustunnet, et aetakse õiget asja.

Eluterve kompulsiivsuse tugevad küljed

Olgugi et obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire sümptomid ja teised ebatervelt kompulsiivsete omadused puudutavad üksnes järjekindla isiksuse joonte negatiivset arengut, võiksid need erijooned muul juhul ka äärmiselt kasulikud olla. Järjekindel inimene võib olla pigem järjekindel kui jäik, pigem organiseeritud kui kontrolliv, pigem sihikindel kui vali, pigem sõltumatu kui põikpäine ja pigem usaldusväärne kui moraliseeriv.

Vaatame üle OKIH „sümptomid“, et näha, kuidas need kalduvused soodsal moel arenedes avalduksid ehk millised võiks olla elutervelt kompulsiivsed inimesed.

1. Nad on võimelised intensiivselt süvenema ja keskenduma, mis aitab neil olla hoolas, punktuaalne, usaldusväärne ja organiseeritud ning lükata edasi rahuldust, et ülesanded lõpule viia.

2. On oma töö kvaliteedi suhtes väga nõudlikud.

3. On kohusetundlikud ning pühendunud oma tööle ja suhetele.

4. On kõrge moraaliga.

5. Kasutavad aega tõhusalt ega raiska seda.

6. Suudavad iseseisvalt töötada, et viia projektid lõpule.

7. On säästlikud ja teadlikud oma kulutustest, käies rahaga ümber enda ja oma lähedaste head käekäiku silmas pidades.

8. Evivad jõudu, otsustavust ning teravat ajataju, mis aitavad neil teha asju kvaliteetselt keerulistele oludele vaatamata.

Pole kahtlust, et tegu on soovitavate omadustega iga kaaslase või töötaja puhul, olgu selleks siis rätsep, kes teeb täiuslikud kohandused mõistliku hinna eest, või automehaanik, kelle käest remondist tulnuna püsib auto töökorras. Pangem tähele, kuidas samad isiksuseomadused võivad viia väga erinevate tulemusteni. Sama eelsoodumust võib elutervelt kompulsiivne kasutada viisil, mis ei tööta iseendale vastu, säilitades teadlikkuse ja seades oma väärtused esikohale.

Allikas: Gary Trosclair "Elutervelt ülipüüdlik. Obsessiiv-kompulsiivsest isiksusehäirest järjekindluse parema ohjamiseni"