Autor: Maret Güldenkoh, Sisekaitseakadeemia Finantskolledž • 9. aprill 2024

Kui inimese põhivajadused on rahuldatud, ei ole palgatõus enam esmatähtis. Pigem on tema prioriteetideks tunnustus, kaasatus, eneseteostus, huvipakkuv töö jms. Alles seejärel tulevad töötasu, staatus, juhtimiskvaliteet, töötingimused ja kindlustunne.

Olulist rolli mängivad ka organisatsioonikultuur, töökeskkond ning motivatsioonipaketid ja muud hüved. Töötajale pakutavad hüved lepitakse tavapäraselt kokku juba töölepingu sõlmimisel (töölepingu seadus, edaspidi TLS § 5 lg 1 p 6).

Hea töökeskkond mõjub motiveerivalt

Tööandja saab oma töökeskkonna tulumaksuvabalt üles ehitada, võimaldada korrektsed töö- ja puhkeajatingimused ning varustada töötajad nõutavate kaitse- ja töövahenditega. Tagada tuleb töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele vastavad tingimused ning tutvustada töötajale regulaarselt tule- ja tööohutuse ning töötervishoiu nõudeid (TLS § 28 lg 2 p 6 ja 7).

Töökeskkond peab võimaldama teha tööd tervist ohtu seadmata, seega tuleb tööandjal korraldada töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite toimiv süsteem (töötervishoiu ja tööohutuse seadus, edaspidi TTOS § 2).

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et tööandja peab tervisekahju vältimiseks rakendama kõiki töökorraldus- ja meditsiiniabinõusid ning kohandama töö vastavalt töötaja võimetele, arvestades tema füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluga.

Tööandja saab juba töökeskkonna riskianalüüsi koostades panustada töötajate heaolutundesse.

Tööinspektsiooni e-teenindusest on võimalik vaadata tööandja riskianalüüsi ja tegevuskava. Töötaja saab kontrollida, kas andmed on õiged ning kas abinõud töökeskkonna ja -ohutuse tagamiseks on planeeritud ja täidetud.

Puhkeaeg ja töökoha sisustamine

Puhkeaja plaanimisel tasub tähelepanu pöörata puhkeruumile, selle sisustusele ja võimalustele lõõgastumiseks. See tähendab, et toolid ja diivanid peaksid olema mugavad, kuid mitte tingimata eksklusiivsed.

Tööandja peab puhkeaja sisustamisel arvestama töötajate arvu ja tööajaga. Puhkeruumid peavad olema küllaldase suurusega ning sisustatud laua ja seljatoega toolidega (TTOS § 11 lg 4). Seega ei piisa 200 töötaja üheaegse puhkepausi korral ühest 16 m 2 ruumist, kus on laud ja neli tooli ning üks veekeedukann ja mikrolaineahi.

Olenevalt töö iseloomust on mõnes asutuses vaja töötajatele mõeldud olmeruume (riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ja muud elukondlikud ruumid, näiteks riidekuivatusruum). Need peavad olema ehitatud ja sisustatud vastavalt töötingimustele, töötajate arvule ja soolisele koosseisule (TTOS § 11 lõiked 1 kuni 3).

Tööandja peab sisustama töökoha selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säiliks töötaja töövõime ja heaolu.

Nii töökoht kui igapäevased töövahendid (sh kaitsevahendid ja ohutusseadised) peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja neid tuleb korrapäraselt hooldada (TTOS § 4 lg 4 1 ).

Paljusid töid tehakse välitingimustes, sellisel juhul peavad liikumisteed ning tööga seotud piirkonnad ja töövahendid olema töökorras ning selliselt kasutatavad, et need ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust (TTOS § 4 lg 4 4 ).

Tööandja kannab töötaja tervisekontrolli kulud

Tööandja peab korraldama tervisekontrolli nelja kuu jooksul alates töötaja ametisse asumisest ning hiljem vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Alaealiste tervisekontroll on kohustuslik vähemalt kord aastas. Tööandja kannab kõik töötaja tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll peab toimuma tööajal ja töötajale tuleb maksta keskmist tööpäevatasu. (TTOS § 13 1 )

Tervisekontroll on tulumaksuvaba, kui töötaja tervist ohustavad müra, vibratsioon, elektromagnetväli, tehislik optiline või ioniseeriv kiirgus, ohtlikud kemikaalid, bioloogilised ohutegurid, kuvariga töö, raskuste käsitsi teisaldamine, korduvaid liigutusi sisaldav töö, pidev sundasend või ööajatöö.

Tööandja saab rakendada töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja -tingimuste parandamiseks ning töötaja tervise edendamiseks, soovitused lisatakse riskianalüüsi tegevuskavva. Vaid siis, kui ettepanekutega kaasneb liiga suur kulu, võib neid arvestada osaliselt. (TTOS § 13 1 lg 13)

Paljudel ametikohtadel on vajalik tervisetõend, mis näitab, et töötaja tervislik seisund on nõuetekohane.

Teatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, on tööandja kohustatud töötaja ametisse asumisel nõudma tervisetõendit. Näiteks on see vajalik toitu ja joogivett käitlevatel või nendega kokkupuutuvatel ja käitlusruumi puhastavatel töötajatel, samuti loomapidajatel ja nendel, kes tegelevad loomsete saadustega. Tervisetõend on nõutav ka õpetajatel ja lasteasutuste töötajatel, hoolekande- ja tervishoiutöötajatel ning ilu- ja isikuteenuse osutajatel.

Tervisetõend on vajalik ka eespool toodud tegevusaladel praktikal või täiendusõppel viibijatel. Seda tuleb iga kahe aasta tagant uuendada (vajaduse korral tihedamini). Tööandjal on õigus saata töötajat vastavalt riskihindamise tulemusele täiendavasse tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 13). Pärast töösuhte lõppemist tuleb tervisetõendit säilitada üks aasta.

Hea tava kohaselt tasub esmase tervisetõendi maksumuse töötaja. Edasise tervisekontrolli hüvitab juba tööandja. Seda saab samuti pidada tulumaksuvabaks kuluks. Kõik tegevused, mis on seotud töökeskkonna ning tööohutuse ja -tervishoiuga, on tööandjale ettevõtlusega otseselt seotud kulu.

Viimaste aastate teadustöödest tuleneb, et kõik eeltoodu on töötajate silmis enesestmõistetav ning nad on arvamusel, et töökeskkond ja tööohutus peabki olema nõuetekohane ning seda ei peeta enam motivatsioonipaketi osaks.

Täiendusõppe kulude katmine ja tasustatud vaba aeg

Kui töötaja asub ametisse, vastab ta enamasti kvalifikatsioonile. Nõudmised aga muutuvad pidevalt ja töötajad vajavad täiendusõpet. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 48 lg 4 p 10 kohaselt ei maksustata tulumaksuga töötajate ja juhtide otseselt tööga seotud tasemeõppe ja täienduskoolituse kulude katmist, kui õpe toimub täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt.

Tööandja on kohustatud tagama ettevõtte huvidest lähtuva tööalaste teadmiste ja oskuste arendamise koolituse kaudu, kandma koolituskulud ning maksma töötajale koolituse ajal keskmist töötasu (TLS § 28 lg 2 p 5).

Töötajat motiveeriv hüve on kahtlemata ka tasustatud vaba aeg. Vaba aja andmisega ei kaasne tööandjale mingeid soodustusi, see on pigem tööandja hea tahte näitaja.

Tööandja peab maksma keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval või muul põhjusel. Loomulikult mitte siis, kui need põhjused on tekkinud töötaja tahtliku või raske hooletuse tõttu. (TLS § 38)

Välislähetuse, transpordi ja majutuskulude hüvitamine

Kui töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige saadetakse lähetusse, siis lähetusega seotud kulude hüvitamine on tulumaksuvaba. Samuti on maksuvaba teise piirkonda asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitis.

Töötaja välislähetuses oleku eest makstav päevaraha on tulumaksuvaba juhul, kui ei ületata kehtestatud päevamäärasid. Maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta kalendrikuus ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta (TuMS § 13 lg 3 p 1).

Tööandja on kohustatud hüvitama lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning muud mõistlikud kulud, näiteks reisikindlustuse, sõidupiletid, pagasiveo, viisa vormistuse (VV määrus „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 2 lg 1).

Lähetusega seotud kulude hüvitamine on tööandjale tulumaksuvaba.

Kui töötaja kasutab ametiülesannete täitmisel isiklikku sõiduautot, saab talle maksta hüvitist tulumaksuvabalt. Hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamisel 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus (TuMS § 13 lg 3 p 2).

Tulumaksuvaba on ka töötajale elu- ja töökoha vahelise ühistranspordi piletihinna hüvitamine. Juhul kui ühistransporti kasutades pole võimalik elu- ja töökoha vahelist teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga, võib hüvitada ka muu transpordikulu (näiteks taksoteenuse arve). (TuMS § 48 lg 5 1 )

Tööandja võib tulumaksuvabalt hüvitada töölepingu alusel ametis oleva töötaja majutuskulud siis, kui tema elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja tema omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara. Need tingimused peavad olema täielikult täidetud kogu majutusperioodi aja vältel. Tulumaksuvabad kulutused majutatava töötaja kohta on kuni 200 eurot kalendrikuus majutuse korral Tartus või Tallinnas ning muudel juhtudel kuni 100 eurot kalendrikuus. (TuMS § 48 lg 5 6 )

Kui töötaja elab näiteks Pärnus ja tema töökoht on Tallinnas, kuid tal on korter Sauel, mida ta ise ei kasuta, vaid annab seda üürile, siis tema majutuskulude hüvitamine on tööandjale juba erisoodustus.

Soodustused tervise edendamiseks ja puudega inimese töölevõtuks

Töötajate tervise edendamiseks võib teha tulumaksuvabalt kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis. Tingimuseks on, et võimalused tervise edendamiseks on kättesaadavad kõikidele töötajatele.

Sellised kulutused on näiteks avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga kasutus, spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused või ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. Samuti töötaja taastusravi, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenuse kasutamise kulu. Siinjuures on oluline tingimus, et teenuse osutaja omab kutsetunnistust või on kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi. (TuMS § 48 lg 5 5 )

Kui töötajal sünnib laps, võib tööandja maksta talle toetust, mis on tulumaksuvaba sel juhul, kui see ei ületa 5/12 füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (TuMS § 13 lg 3 p 7).

Tööandjal on mitmeid tulumaksusoodustusi, kui ta palkab puudega inimese.

Juhul kui tööandja võtab tööle puudega inimese, võib ta maksta isikliku mootorsõiduki kasutamise hüvitist elukoha ja töökoha vahel sõitmisel, kui ei ole võimalik kasutada ühistransporti või selle kasutamine põhjustab liikumis- ja töövõime olulist langust. Hüvitise summa ei tohi olla suurem kui 335 eurot kalendrikuus (TuMS § 13 lg 3, p 2 1 ).

Puudega töötajale võib hüvitada ka elu- ja töökoha vahelise transpordikulu (näiteks taksoteenuse arve), kui seda pole võimalik ühistransporti kasutades läbida mõistliku aja- ja rahakuluga või see põhjustab töötaja liikumis- ja töövõime olulist langust. (TuMS § 48 lg 5 1 )

Tööandja saab ka osalise või puuduva töövõimega inimesele abivahendite andmiseks tehtud kulutusi kuni 50% ulatuses hüvitada tulumaksuvabalt töötajale aasta jooksul makstud sotsiaalmaksuga maksustatavalt summalt. Kuulmisaparaadi hüvitist saab tulumaksuvabalt maksta puudega töötajale siis, kui kuulmislangus on 30 detsibelli või enam. (TuMS § 48 lg 5 4 )

Vaimse tervise hoidmine töökohal

Oluline on pöörata tähelepanu ka töötajate vaimsele tervisele, sest töötajate vaimne tervis ja heaolu on tööandjale vägagi olulised. 2015. aastal koostas Tervise Arengu Instituut tööandjale ja töötajale käsiraamatu. Töövõimekuse alus on hea füüsiline ja vaimne tervis ning töökohal on vaimse tervise hoidmisel ja edendamisel oluline roll.

Tööandja peaks märkama ja oskama vähendada tööstressi, töötaja läbipõlemist ja muid vaimse tervise häireid põhjustavaid probleeme. Lihtsaim viis on kaasata töötajaid otsustamisse, et välja selgitada, mida, millal ja kuidas ette võtta.

Vaimse tervise seisukohast on oluline, et tööandja austaks töötajat isiksusena.

Käsiraamat „Vaimne tervis töökohal” toob ära vaimse tervise ja töövõime hoidmisele suunatud tegevuse kasu väljendavad näitajad. Nendeks on töötajate rahulolu ja pühendumise kasv, personali voolavuse kahanemine, rahulolu suurenemine töö kvaliteediga ning töölt puudumise ja eemaloleku vähenemine. Lisaks jagatakse tööandjatele soovitusi arenguvestluste pidamiseks, karjääri planeerimiseks, paindliku tööaja korraldamiseks ja kaugtöö võimaldamiseks. Tööandjal ja otsesel juhil soovitatakse enam tähelepanu pöörata näiteks töötajate ootuste väljaselgitamisele, muudatustest teavitamisele, aktiivsele suhtlusele ja tagasisidele.

Tervise Arengu Instituut viis läbi uurimuse „Töökoha terviseedendamise uuring 2019”, milles küsitleti töötajate arvamust vaimse tervise kohta. Vastused jaotati kahte suurde gruppi: asutused, kus on alla 50 töötaja ning enam kui 50 töötajaga asutused.

Uuringust selgus, et väiksema töötajate arvuga asutuses on töötajatel suurem võimalus kaasa rääkida töökeskkonna, normide ja reeglite kujundamisel ning arengu- ja tegevuskavade väljatöötamisel. Samas suuremates asutustes hinnatakse rohkem töötajate koolitusvajadusi, kaetakse uusi oskusi andvate koolituste ja tasemehariduse kulu, pakutakse suhtlusoskuste koolitusi ja tööpsühholoogi teenuseid.

Töötajate vaimse tervise hoidmiseks tuleb tööandjatel arvestada võrdse kohtlemise seaduse sätetega.

Teadusallikatest ilmneb, et hea organisatsioonikultuur edendab tulemuslikkust, muudatuste elluviimist ja töötajate motivatsiooni. Selle südameks on väärtused, millega kõik liikmed arvestavad ja mida soovitakse peegeldada väljapoole. Need ühised väärtused mõjutavad töötajate käitumist ja ettevõtte tootmisprotsesse ning aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele.

Hästi toimiv organisatsioonikultuur muudab ettevõtte tegevuse stabiilsemaks ning vähendab formaalset juhtimist ja kontrollivajadust.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Palgauudised.