Autor: Riina Telling • 21. mai 2024

See, kui palju me otsustame alkoholi tarvitada, on paljuski isiklik otsus. Teisalt teame, kui palju meid mõjutavad sotsiaalsed olukorrad, nendega seotud tavad, normid ja kirjutamata reeglid. Lõppev „Septembris ei joo” kampaania andis kindlasti hea lükke analüüsida alkoholi tarvitamise isiklikku vastutust ja miks mitte otsustada ka karskemat eluviisi kasuks edaspidi. Nüüd, kui ees seisab jõulu- ja aastalõpupidude ideede korje, tasuks mõelda, millisena näeme alkoholi rolli töökeskkonnas.

Tööealine elanikkond veedab arvestatava aja oma ööpäevast töötades, olgu selleks füüsiline kontoriruum või virtuaalne koostööplatvorm, kus tööandja juhtimisel järgitakse kokkuleppelisi reegleid, kujuneb suhtluskultuur ja käitumistavad. Seejuures tuleb iga töötaja tööle oma „seljakotiga” – oma harjumuste, kogemuste, minevikuga.

Mida näeme silme ees kangastumas, kui mõtleme firmapidudele, motivatsioonipäevadele, meeskonnaüritustele? Julgen oletada, et enamasti kujutleme sündmust, kus on keskel kohal alkoholi tarbimine, ehk isegi purjutamine. Heal juhul võib tõepoolest kollektiiv suuta hetkekski pingeid vähendada, halval juhul viib kolleegidega purjutamine piiride ületamise, piinlike seikade ja koguni tülideni. Seda tuleb ette töövaldkonnast olenemata, paljudel meist võib olla sarnaseid kogemusi.

Kas töötajate tunnustamiseks, meeskonna liitmiseks ja pingete vähendamiseks on vaja tingimata pidada alkoholile keskendunud pidu? Kindlasti ei ole. Siin on mõningad põhjused, miks alkoholi võiks julgelt pidudelt välja arvata, ja ideed, kuidas oma kollektiivi tervise eest hoolt kanda ka siis, kui iga-aastane tervisekontroll on juba tehtud.

1. Alkohol ei paku kunagi lahendusi. On müüt, et alkohol vähendab pingeid või aitab eriliselt kaasa meeskonnavaimu loomisele ja hoidmisele. Tööelu on kindlasti paljudele meist pingeline ja selge on see, et me kõik väsime. Küll aga on oluline mõista, et alkohol võib küll ajutiselt tuimestada, kuid pikemas vaates loob pingeid omakorda juurde. Pealegi on joomine ennekõike passiivne tegevus.

Heaolu, seevastu, aitab toetada pigem aktiivsem tegevus. Meie aju on loodud selliseks, et tulemuslikumaks toimimiseks vajab ta vaheldust. Tööandjal tasuks hoopiski mõelda, kuidas tegelikult oma tiimis pingeid vähendada ja koostööd soosida.

Võimalusi on palju, alates sellest, et töökeskkonnas oleks kas või mõni vaikne ruum, kuhu töötajal on võimalik eralduda, et seal end venitada või pisut pikutada. Tutvustada töötajatele lõõgastusvõtteid, korraldada meditatsiooniminuteid, miks mitte koguni joogahommikuid. Töötajatele on heaks toeks, kui tööandja kompenseerib teatud arvu vaimse tervise spetsialistide (nt psühholoog, vaimse tervise õde) vastuvõtte aastas või võimaldab tervisekindlustuse, mis need kulud katab. Olulised on ka töötajate enda tervisekäitumine ja stressi maandamise viisid. Siin saab tööandja pakkuda teadlikkust tõstvaid ja oskusi arendavad koolitusi, kuidas maandada tööstressi ja ennetada stressi kuhjumist ja läbipõlemist.

Alkoholiga firmapidude asemel peaksid kollektiivi liitma ühised tegevused.

Alahinnata ei maksa pingete vähendamisel ka seda, kui kollektiivis väärtustatakse ausat, avatud ja toetavat suhtlust ning kehtib reegel, et teenitud puhkusepäevad võetakse ka alati välja ja puhkuse ajal kolleege tööasjadega ei tülitata.

2. Alternatiivid on olemas. Vahel oleme harjumuspärases niivõrd kinni, et ei kipugi märkama tervislikumaid alternatiive. Näiteks, et alkoholivabade jookide valik on palju laiem kui üksnes vesi, tee ja kohv. Kõiki klassikalisi kokteile on võimalik pakkuda alkoholivabalt, ilma maitseelamust ohverdamata. Tervitusjook ei pea olema vahuvein, vaid võib olla hoopis põnevalt serveeritud smuuti või käsitsi tehtud limonaad.

Liiga sageli välistatakse firmaüritust plaanides lihtsaid elu hüvesid nagu väljasõidud ja matkad looduses. Alkoholivaba pidu restoranis võib tõesti mõnele paista kentsakas, miks mitte siis vahetada ka tavapärast keskkonda? Õues lihtsalt ongi kergem hingata – uuringud näitavad, et looduses olemine vähendab stressihormoone meie kehas. Kujutlege oma järgmist meeskonnaüritust nii: tehke läbi üks jõukohane matkarada ja piknik elaval tulel tehtud toiduga. Termosesse sobib kaasa aromaatne tee ja tummine kohv. Leppige kokku, et tööasju ei arutata. Varasügis on sellisteks ettevõtmisteks suurepärane.

Kindlasti ei tasu ka minna sirgjoonelt äärmusesse ja kupatada kogu kollektiiv tegema suuri sportlikke pingutusi vajavat ala. Kõik kollektiivi liikmed ei pruugi olla valmis minema kümnekilomeetrisele järvejooksule või lohesurfi tegema, ja seegi võib tekitada pingeid. Oluline on leida midagi jõukohast ja meeldivat.

3. Käitumise muutmine viib suhtumise muutumiseni. Uuringud näitavad, et juba kujunenud hoiakute muutmine võib osutuda väga keeruliseks. Hoopis lihtsam on alustada käitumisest ja selle kaudu jõuda hoiakuteni. Võib-olla olete täheldanud, kui sageli tuleb üritustel alkoholist keeldumist põhjendada? Mõnikord on ehk tundunud lihtsamgi klaas lihtsalt vastu võtta … See seab töötajad omamoodi lõksu, kus keeldumine ei ole norm. Ometigi võiks olla veiniklaasist normaalne loobuda ka siis, kui tingimata ei olda autojuht või lapseootel. Selliseid küsimusi on soovitatav igal juhul vältida ja piirata selliseid reaktsioone ka kollektiivis.

Kui tööandja siiski arvab, et alkohol võiks sündmuse menüüsse kuuluda, siis tasub ikkagi leppida kokku mõnes käitumistavas. Esiteks, et pidev teiste eest klaaside täitmine pole hea mõte. Teiseks piirata menüüd lahjemate jookidega ja veenduda, et joogiks on saadaval ka vett. Kolmandaks, teha tähtsündmuseks toit ja mitte alustada alkoholi tarvitamist enne, kui kollektiiv on nautinud suupisteid või õhtusööki. Kui kõht on täis, ei imendu alkohol nii lihtsasti.

See, et õpime tähistama, pidutsema ja pingeid vähendama ka ilma alkoholita, on oluline ka tööelus. Julgustan kõiki tööandjad mõtlema, millised tegevused võiksid töötajate tervist ja hakkamasaamist parimal viisil toetada. Töökeskkonnas võiks meid liita mõnusad meeskondlikud tegevused ja koos millegi loomine, mitte alkoholiga vürtsitatud piiripealsed olukorrad.