16. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas julgeme tunnistada, et vähem voi rohkem teeme seda kõik?

Edukaid eristab seejuures vähem edukatest võime teha Seda oskuslikult ning nende tahe valida sellegipoolest planeerimine, käitumise lahkamine erinevateks tegevusteks ja arengu aluseks olev analüüs.

Positiivse esmamulje tagamine uues töökohas eeldab samu elemente. Mida enam oleme valmis panustama ettevalmistusse ja oma käitumise suunamisse, seda tõenäolisem on soovitud tulemus, edu.

Edu on lill, mille õitseng saabub ainult piisavat ja läbimõeldud hoolt rakendades.

Kõik inimestega seonduv on keeruline ja mitmetahuline ning samas meie käitumist elementaarosadeks jaotades oleme sunnitud tõdema, et pole keerulist midagi: "Tee teistele seda, mida ootad et ka sinu suhtes tehakse." Kas pole mõistlik uude töökohta sisenedes mõelda, mida ootaksime ise uuelt tulijalt?

Peame meeles, et meie eelkäija (mis iganes põhjusel lahkunud) võis olla hinnatud ja kauaaegne meeskonnaliige, kelle kingadesse astumisel võivad ees juba oodata hirmud ja eelarvamused. Halvimal juhul vastumeelsus.

80% meist kujunevast muljest tekib uutel kolleegidel esimese 120 sekundi- ehk 2 minuti jooksul.

1. Ruumi sisenemine - Endast teadvustamine ja tervitamine on meie ülesanne. Et kindlustada oma nime meeldejätmine kolleegidele võime, olenevalt positsioonist ja organisatsioonist, kasutada ainult oma eesnime. "Tere" asemel saab kasutada ka muid grupi jaoks sobilikke, mitteformaalseid, tervitusi.

2. Näoilme - Naeratage, naeratage, naeratage! Naeratus tõstab meie intelligentsuskvooti automaatselt 10-15%. Särav naeratus meelitab pea alati välja naeratuse ka meid ümbritsevatelt. Olete proovinud?

3. Kehahoiak - Kontrollime enne kodunt lahkumist oma rühti ja õlgade asendit. Kas rüht on sirge ja esinduslik või elumuredest ja aastatepikkusest mugavusest ettepoole kaldu? Meie kehahoiak peegeldab edukust ja suhtumist ellu. Ümbritsevad tolgendavad seda alateadvuslikult. Edukas olek meelitab aga omakorda edu ligi. Ebaedu ja longus olek jätavad ümbritsevaid heal juhul külmaks. Halvima korral tõrjuvad meist eemale.

Kasulik on hoida oma keha avatuna, alati kõneleja või kõnetatava suunas. Sellega näitame üles austust ja aktsepti oma vestluspartneri(te) suhtes.

4. Käepigistus - Enamus teab ebamugavat olukorda, kus mõlemad pooled kaaluvad kätlemise sobilikkust. Võtame esmatutvusel selle otsuse enda kanda ning sirutame otsustavalt ja kindlalt esimesena terekäe. Professionaalne viisakus. Kuigi kõigile ei meeldi kätelda, on taoline tutvuse algus aktsepteeritud ja heakskiidetud reeglina kõigi poolt.

NB! Käte higistamisel on piinlikkustunde asemel võimalik seda heatujuliselt põhjendada. Lisades, et oleme kaua oodanud meeskonnaga liitumist ja närveerime tavalisest enam just seetõttu. Ka see võetakse loomuliku nähuna positiivselt vastu.

5. Riietus - Ainus, kuid äärmiselt oluline rusikareegel on riietuda samaselt organisatsioonis aktsepteeritud riietustavadega (kui kahtlete, on selle vastu mõistlik huvi tunda juba töövestlusel).

Praegune Kuressaare linnapea ja endine Aktuaalse Kaamera uudisteankur Urve Tiidus on oma televisiooniaegsetes usutlustes tabavalt märkinud, et kampsunis poleks selles keskkonnas läbi loonud.

Et olla edukas, on vaja edukas välja näha. Asendamatuks visiitkaardiks on loomulikult ka rõivastuse puhtus.

6. Lõhn - Parim lõhn on lõhnatu. Teadvustan iseendalegi ikka ja jälle, et meie hugod, guccid ja diorid ei pruugi meeldida kõigile. Lõhn või selle intensiivsus võib tekitada suisa vastumeelsust. Häirivaim on vaieldamatult pesematuse lõhn (seda ei juhtugi nii harva kui võiks arvata).

7. Nimed - On töötajaid, kes ei vaevu meelde jätma oma juhi või kõrvaltoas töötava spetsialisti nime ja on isikuid, kes teavad kõikide oma organisatsiooni liikmete ees- ja perekonnanimesid. Lihtsaim ja kindlaim viis vältida rabistamist ja komistamist uute tutvuste virr-varris on koguda eelinformatsiooni organisatsiooni veebilehelt. Muude allikate kasutamine on samuti lubatud, kuni see ei kahjusta kellegi õigushuve. Kõik, mis avalik on meie kasutada.

Eesnimede vaba kasutamine esmatutvusel on kõnetatute jaoks oluline märk nende tunnustamisest. Rõhutame ju sellega vestluspartnerite olulisust ja rolli.

NB! Kui oled ebakindel kõnetatava nimes, siis parem hoidu selle kasutamisest. Nime üleküsimine ja ka kuuldavalt kordamine on samuti positiivsed algatused, kui teeme seda selgitades, et püüame sedasi meeskonnaliikmeid endale paremini meelde jätta.

8. Keelekasutus – Võtame eesmärgiks kõneleda moel, mis välistab võimaluse küsida meilt: “Kuidas palun?”

Rahulik kõne mõjub paremini kui kiirustatud. Pehme ja vaikse häälega kõnelejad – veenduge, et olete kuuldavad. Mõistlik on vältida termineid ja lühendeid, mille valdamises me kuulajate puhul kindlad ei ole. Ühele loomulik ja igapäevane ei pruugi seda teisele olla.

“Sina” ja “Teie” vormi kasutamine sõltub paljuski organisatsioonist ja kõnetatavate positsioonist. Universaalselt toimiv mudel soovitab viisakalt küsida: “Kas see on vastuvõetav, kui läheme “Sina” peale üle?” Reeglina võetakse ettepanek heasoovlike noogutustega vastu ja meie oleme taaskord vastanud etiketi nõuetele.

NB! Oleme lasknud kolleegidel otsuse vastu võtta, rõhutanud nende olulisust ning toonud ennast seeläbi meeskonnale sammu võrra lähemale.

9. Soeng – Pikk, lühike, roosa või kuldselt särav...Juuste puhtus ja kammitus on ainus element, mis jääb kõigile silma. Sorakil ja igasse ilmakaarde turritavad “vihm peseb ja tuul kammib” juuksed jätavad ilmselge mulje lohakusest. Lohakas väljanägemine peegeldab reeglina ka suhtumist tööülesannetesse.

10. Ehted – On üllatav, kui paljudele inimestele võib klotsersõrmus mehe sõrmes samastuda jõmluse või üleoleku näitamisega. Ka juhul, kui sõrmuse kandja seda selleks ei pea. Liigne ehete osakaal naiste puhul, nagu ka liigne jumestus, võib samuti tekitada vastakaid reaktsioone.

Lihtne detail rinnanõela või maitseka kaelaehte näol annab naisterahvale aga klassikaliselt särava identiteedi – eristab massist.

11. Kingade puhtus – Porise ilma või sunnitud kiirustamise tõttu määrdunud jalanõud, nagu ka toiduplekk riietel, võivad saada meid ümbritsevatelt hävitava hinnangu. Kui puhastus osutub võimatuks, on mõistlik olukorrale ise tähelepanu juhtida. Mõjub paremini kui jalgade laua või sohva ääre alla peitmine. Ikka juhtub.

12. Mida räägime ja kui palju - “Hea müüja oskab hästi rääkida, suurepärane müüja hästi kuulata.”

Lõpuks me ju turundamegi iseennast. Ei maksa koormata uusi kolleege rohkete detailidega meie eraelust ja eelmise töökoha “õudustest.” Eelmisest positsioonist mõistlik esile tuua ainult positiivne. Mitte kellelegi ei meeldi mustamine. Negatiivse tooni abil saadame paratamatult uutele kolleegidele sõnumi, et ükskord on ka nemad need, kellest sel moel suure innuga räägitakse.

13. Enesekindlus – Enesekindel olek mõjub kahjuks või õnneks sageli paremini kui erialased teadmised. Enesekindlus, oskus end uues situatsioonis mugavalt tunda, areneb koos meiega. Kogemuste kasvades lisandub ka kindlust meie toimingutesse.

Tubli annuse enesekindluse saavutamisel annab meile teadmine, et oleme pööranud piisavalt tähelepanu nendele tegurile.

Autor: Lemmi Kann, Praktiliste Töösuhete blogi - Marko Torm