23. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

10 suunist vastutustundlikule ettevõttele

Ettevõtte vastutustunne ehk corporate social responsibility (CSR) on Eestis veel vähelevinud buzzword, mille täit potentsiaali on rakendanud üksikud ettevõtted.

CSRiga seostatakse eelkõige heategevusprojekte või sponsorlust, kuid tegelik nimekiri on palju pikem ning ulatub ettevõtte suhtumiseni teda ümbritsevasse keskkonda.

Vastutustundlikku ettevõtet ongi kõige parem defineerida vastutuse kaudu. Vastutustundlik ettevõte arvestab ja tunneb end vastutavana oma kõikide siht-ja sidusrühmade lõikes ning pakub neile lisaväärtust.

Siht- ja sidusrühmadesse kuuluvad:

* töötajad,

* kliendid,

* partnerid,

* tarnijad,

* meedia,

* investorid

* ja nii edasi.

Kindlasti ei tohi unustada sotsiaalsfääri, kes on ettevõtte tegevusega kaudselt seotud ning looduskeskkonda, mille ressursse ettevõte kasutatab.

Miks on CSR oluline?

CSRi ja OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) suuniste laialdasema kasutuselevõtu suurem eesmärk on ettevõtete eetikameele ja ärilise vastutustunde suurendamine. Selget kasu on näha ka ettevõttele endale.

Eestis pole teadaolevalt veel CSRi puudutavaid uuringuid tehtud, kuid arenguedetabelis kõrgel kohal olevates maades räägivad numbrid CSRi rakendanud firmade kasuks. Eriti oluliseks võib see teema osutuda ettevõtete jaoks, kes plaanivad tugevalt ekspordile panustada, sest kohalikud koostööpartnerid eelistavad alati neid, kellel on ette näidata CSR raport.

Suunised vabatahtlikuks täitmiseks

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium koostöös välisministeeriumi Vastutustundliku Ettevõtte Foorumiga tutvustas paar nädalat tagasi Eestis tegutsevatele rahvusvahelistele ettevõtetele OECD vabatahtlikke suuniseid. Kõnealused printsiibid töötati välja juba 1976. aastal (infoks, et buzzword CSR ja vastutustundlik ettevõtlus on Eestis laialdasemalt kasutusel 21. sajandi algusest). Mitmel pool maailmas on suuniseid rakendatud, need on nii era-kui avaliku sektori poolt heaks kiidetud ning neist on saanud rahvusvahelistele ettevõtetele väga oluline igapäeva osa.

Järgnev nimekiri OECD suunistest on alles tööversioon (nii mainiti MKMi ja Välisministeeriumi seminaril), mida enne ametlikku vastuvõtmist soovitakse veel muuta. Samas ülevaate saab nimekirja põhjal kätte.

1. Mõisted ja põhimõtted – heade tavade vabatahtlikud ülemaailse tähtsusega printsiibid ning standardid kõikidele ettevõtetele.

2. Üldpõhimõtted – ettevõtted peaksid arvestama nende riikide kehtivate põhimõtetega, kus nad tegutsevad, austama inimõigusi, edendama kohaliku suutlikkuse arengut, julgustama tarnijaid ning allhankijaid antud suunistega vastavuses olevaid printsiipe.

3. Teabe avaldamine – on soovitav anda regulaarselt informatsiooni ettevõtte tegevuste, struktuuri, rahalise seisu ning tegevuste kohta.

4. Tööhõive ja töösuhted – ettevõtted peavad austama töötajate inimõigusi, hõlmama töötajate esindajaid läbirääkimistesse, võitlema diskrimineerimise vastu jne.

5. Keskkond – ettevõtted peavad kasutama tõhusaid meetmeid, et kaitsta keskkonda, inimese tervist ja ohutust. Peavad looma keskkonnakaitse juhtimise süsteemi ning koostama tegevuskava raskete keskkonna- ja terviskahjustuste ärahoidmiseks, leevendamiseks või kontrollimiseks.

6. Korruptsiooni vastu võitlemine – ettevõtted ei tohi otseselt ega kaudselt pakkuda, lubada, anda ega nõuda altkäemaksu või muud keelatud hüve, et saada või säilitada äri-või muud lubamatut eelist.

7. Tarbijate huvid – ettevõtted peavad oma äris järgima ausaid reklaami ja turundustavasid ning tagama enda pakutud toodete ning teenuste ohutuse ja looma tarbijakaebuste menetlemise protseduurid.

8. Teadus ja tehnika – ettevõtetel tuleb panustada tehnoloogia ja oskusteabe siirdesse, kohaliku ja riikliku suutlikkuse arendamisse ning teaduse ja tehnika arendustegevusse kohalikes riikides.

9. Konkurents – ettevõtted peavad hoiduma sõlmimast või ellu viimast vaba konkurentsi kahjustavaid turuosaliste vahelisi kokkuleppeid ning järgima oma tegevustes konkurentsiseadusi.

10. Maksustamine – ettevõttel tuleb tasuda õigeaegselt kohaliku riigi eelarve täitmist, tasudes maksed õigeaegselt. 

 Allikas: http://www.csr.ee/9472

Kindel on see, et kedagi nende suuniste mittetäitmise eest vastutusele ei võeta (kui välja arvata suunised, mille mittetäitmine tähendaks seadusega vastuollu minekut – kartellikokkulepped, keskkonna saastamine jne). Neid suuniseid lugedes ei teki ühegi punkti (vb ainult nr 8 juures) juures küsimust, miks ma peaksin seda tegema?

Kõik 10 tunduvad loogilised ja osa hästi (loe: vastutustundlikult) tegutsevast ettevõttes. 

Lisalugemist:

Eetline ja vastutustundliku ettevõtluse esitlus

Tallinki näide CSRi rakendamiselt suurettevõttesKuidas CSRga alustada?

Artikli autor on Lauri Levo, Kommunikatsioonibüroo Vare & Jaakkola partner.

 

Autor: Lemmi Kann, PR-blogi Vare & Jaakkola

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700