25. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Me näeme end töövahendina teiste inimeste käes. Aga vaja on näha end kui lahenduste pakkujat, kes annab oma isikupärase töövahendite komplekti oluliste probleemide lahendamiseks.

Väga oluline on selgeks teha, mis on siis minu tugevused. 

Üks oluline asi on sinna juurde vaja siiski lisada. Mõte „Tee seda, mida armastad“ on väga õige ja ilus, kuid ühe väikese agaga. See ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma selle eest, mida ma armastan teha, ka maksta.

Need, kes ütlevad, et järgi oma tugevusi, peavad silmas tavaliselt seda, et järgi oma andeid ja võimeid. Aga meis on ka indu ja tuld nende asjade tegemise suhtes, mis teistele võivad igavad tunduda.

See on kindlasti üks koht, kus kaevata. Aga planeeri selle kaevandamiseks aega!

Muuseas, ka neil, kel on veel töö, jätkub muresid küllaga.

Roger Boyes kirjutab, et unusta läbipõlemine, igavus on hoopis uus kontorihaigus. Paljud inimesed väidavad, et väsimus oma kontorites töö simuleerimisest  tekitab rohkem negatiivset stressi kui liigne töökoormus.

Oma koolitustel ma räägin Covey Ajamaatriksi nn kolmanda kvadrandi inimeste sündroomist. Kui ikka oled ise mõtlema või rääkima hakanud sarnaselt Nukitsamehe nõiamoorile: „ Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksinda rabama“, siis tea, et istud kolmandas kvadrandis.

Seda, et töö simuleerimine ja tegelemine ebaoluliste, tihti küll pakiliste asjadega on krooniline tööprobleem, kinnitavad ka FranklinCovey xQ (täideviimise) uuringud Eestis.

Umbes pool kogu tööajast läheb ebaoluliste tegevustega tegelemise nahka. Muidugi põhjus pole siin mitte lihtsalt laiskus või simuleerimine, vaid see, et inimesed tegelikult ei teagi, mis need olulised tegevused on, mida vaja teha, sest ei teata lõppeesmärki, kuhu suundutakse.

Autor: Lemmi Kann, Enesejuhtimise blogi - Silva Laius